Sageli on mõni sõna lihtsalt pealkirjades tüütuseni ära kulutatud ning kraabib kõrva juba sellepärast, et väljalubatu taga puudub sisu. Näiteks “õõvastav”. See kipub juba moesõnaks muutuma, aga kui lugeda pealkirja alt ka jutt läbi, ei leia seal õõvastavat suurt midagi. See, et ajakirjanduses ei lähe pealkirjad loo sisuga kokku, ei jää lugejate seas tähelepanuta.

Mõned tüütuks muutunud sõnad pärinevad ka digimaailmast. Juba see, et iga sõna ette katsutakse “digi-” eesliidet pookida ning sedasi muuta oma juttu kaasaegsemaks, tundub inimestele häiriv.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega