“Eesti poliitikaelus leidub selliseid imelikke sündmusi, mis teevad ühe päeva meedias pealkirju ning kui toimuvat tõsiusklikult jälgida, võib see väga ärritada. Kuid järgmisel päeval on asi juba oma tähtsuse ammendanud,” rääkis Simson pikemas Maalehele antud intervjuus. “Toimub selline pidev veeklaasi raputamine.”

Simson tõdes, et ta pole väga märganud, et Eesti poliitikud oleksid kurjad üksteise vastu. “Küll aga on probleem selles, et retoorikas võetakse ette üks või teine grupp ja tehakse talle liiga. Paljudel inimestel võib seepeale tekkida mõne sellise grupiga samastumine. Kui sa ei kuulu naistearstide hulka, võid sa olla näiteks lastetu naine või on sul lähiringis keegi, kellel soovitatakse Rootsi minna. Väga paljudele tehakse Eestis sõnadega liiga ning see ei toimu mitte poliitikute vahel, vaid tabab tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid inimesi.”

Tegu on aga nähtusega, kus valimiste vahelisel ajal teevadki uudistes ilma pigem äärmused. Lärmajatel on sel perioodil lihtsam ühiskondlikus debatis tooni anda, leidis Simson. “Harilikult vaikiv enamus tuleb välja oma seisukohta avaldama alles siis, kui toimuvad valimised.”

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega