Valitsuse jonn välistööjõuga viis maasikakasvatajad kõrvuni võlgadesse

Võõrtööjõu piiramise tõttu jäi suurem osa Eesti maasikasaagist põldudele mädanema. Ettevõtjad on otsinud võimalusi võlgu ajatada või võtta uut laenu, et pääseda pankrotist.

“Valitsus oli väga pahane meie peale, et julgesime oma murest rääkida,” ütles maasikakasvatajate liidu juht Elke Lillemets. Šokina mõjusid rahandusministri pillutud süüdistused ning väited, et maasikakasvatajate käive ei langenud ja mingit kahju pole tekkinud. Maasikakasvatajatele andis jõudu see, et rahvas näitas poolehoidu.

Sügisel korjati maasikakasvatajate käest andmeid selle kohta, kui suur saagikadu oli. Kui meil on 600 kasvatajat, siis 50–60-l olid märgatavad kahjud. Aga need olid kõige suuremad, kes toodavad ligi 80% Eesti maasikatest. Ühel-kahel hektaril kasvatajatel erilist käibelangust ei olnudki, võrreldes eelmise või üle-eelmise aastaga.

Selle tagajärjel, et suurematel kasvatajatel jäi kaks kolmandikku saagist korjamata ja sissetulek saamata, on tekkinud ringvõlgnevus. “Kes on ajatanud maksud riigile, kes omakorda võlausaldajatele. MESist on laenu võetud, aga see on ikkagi protsendiga laen, mis tuleb tagasi maksta. Lisaks kimbutavad paljusid terviseprobleemid suvisest ületöötamisest. Eks kevadeks näeme, kes on ellu jäänud,” ütles maasikakasvatajate liidu juht.