„Pooltel Eesti farmeritel on vähem kui 30 lammast, me ei pääse tapamajja, lihatööstustesse nii väheste loomadega jutule, meil polegi kuhugi oma loomi realiseerida,“ kritiseeris Sellis. Lisades, et samal ajal hakatakse kõiki norme, nõudmisi üha rohkem kontrollima ja see väsitab inimesed ära, paljudel ei jäägi muud üle kui oma loomad põrandaalusesse vorstitööstusesse saata, sest muidu pinnale ei jää.

„Tööd on palju, loomad on väikesed ja nõudmised on karmid,“ rääkis Sellis.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega