Uus Mercedes GLA midagi sellist just on. Istud sisse ja leiad, et just nii kõrgel tahtsidki istuda. Annad gaasi ja tunned, et just nii krapsakalt tahtsidki linnas liikuda. Loomulikult on võimsamatel masinatel selle 1,3-litrisega võrreldes minekut veelgi enam, aga reeglina ei hakkame me ju tänavatel võistlema, vaid püüame olla turvaliselt operatiivsed ja operatiivselt turvalised.

Sujuvat kenadust juures


Aga esmalt välimus: hoogne, edasipüüdlik, proportsionaalne. Kogult peaks GLA olema väike, aga selle väite puhul pean ma tõesti juba tingivat kõneviisi kasutama. Sest teise põlvkonna GLA on/või vähemalt tundub suurem, koguni piisavalt suur, et liikuda nende autode arvestusse, millega mitte vaid liigelda, vaid juba ka sõita saab. Teisisõnu: käesolev GLA on nende autode seast, mille lülitavad võimalikku valikusse need ostjad, kelle soovide lagi pole vaid kõige väiksem ja kõige odavam.

Kuigi jah, odavus pole siinkohal kõneaine. Ühe 40 000-eurose GLA eest saaks õige mitu tavalist autot, aga kui lisada veel kogu see varustus, mis olemise tõeliselt mugavaks muudab, pole ka 50 000-eurone hind võimatu.

Igatahes on vahepeal laiust ja teljevahet juurde saanud GLA üllatavalt avar. Liikluspildi-avarust lisab see, et juba loomupäraselt kõrge juhiistme saab soovija veelgi üles pumbata (oma panuse juhi autotunnetusse annab muidugi ka selge pildiga kaamerasüsteem).

Tagaistmele mahuvad ka sihvakamad kaasreisijad kenasti. Pakiruum pole küll just tippmahutavusega, aga ega midagi vedamata ka ei jää.

Nagu linna loodud


GLA kiirendus, kirjade järgi 8.7 sekundiga sajani, on just selline, et ka laisem gaasivajutaja saab koos topeltsiduriga seitsmekäigulise automaatkastiga oma linnamanöövrid väga kenasti tehtud. Võibolla tõesti auto mõtleb foori tagant startides mõnikord mõne sajandiku kauem, aga teeb oma loomupärase krapsakusega selle kohe tasa. Tasuks küsib ta 7 või natuke rohkem bensiini 100 km kohta.

Sõitsin GLAga hulga kilomeetreid nii linnas kui ka maal ja kuigi oma loomult armastan ma maad oluliselt rohkem, tundus GLA kohandatud rohkem linna jaoks, seda nii suuruse (väiksuse), krapsakuse kui ka arvukate juhiabisüsteemide mõttes.

Samas on selline vaateviis pigem kitsas. Autol on saadaval ka nelikvedu, lisaks on tema põhi maast piisavalt kõrgel – seega ei tasu peljata ka ebamäärasema põhjaga teid.

Auto lõppkiirus jääb kirjade järgi sinna 200 kanti ja põhjust selles kahelda mul ei tekkinud.

Rool kuuletus hästi ja piisavalt täpselt, kindlalt tundis sõiduk ennast nii laugel teel kui ka kurvides. Maanteel soovitan, muide, jälgida keskmiselt terasemalt seda, et kenasti oma sõidureas püsiksite. Kui te seda ei tee, krapsatab auto seda teile meelde tuletama – seda moel, mis jääb teile tükiks ajaks meelde.