Vanarahvas on talve selgroo murdumise ajaks nimetanud veel tõnisepäeva 17. jaanuaril ja koguni küünlapäeva 2. veebruaril. Läbi saab siis talve pimedam ja soojem pool ning algab külmem ja valgem. Kui arvestada see päev ikkagi 14. jaanuarile, siis olekski talvekuude detsembri, jaanuari ja veebruari keskpaik.

Vanarahva arvates ei sõltunud talve keskpaik siiski päikesekalendrist, vaid talihari saabus päeval, mil maa on saanud valgeks külmaeelse tuisuga, mis põhjalast tuleva külmahinguse läbi valgust toova lumena maha sajab, ent ka veekogudele ja eelkõige rannamerele jääkatte peale tõmbab. Enamasti tuleb selline ilm just jaanuari teisel poolel.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega