2021. aastal on vanaduspensioni iga 64 aastat ja nõutav miinimum-pensionistaaž selleks on 15 aastat.

Samas saavad pensionisüsteemi muudatustega viis aastat varem vanaduspensionile minna need inimesed, kel on vähemalt 40 aastat pensionistaaži. 35aastase staažiga saab minna neli aastat varem pensionile, 30aastase staažiga kolm aastat varem, 25 staažiaastaga saab minna kaks aastat varem ja 20aastase staažiga üks aasta varem pensionile. Pensionile sab minna igal ajal pärast pensioniea saabumist. Pensioni saamist võib katkestada ja alustada uuesti ning valida, kas lasta pensioni välja maksta täismahus või võtta pool. Seda nimetatakse paindlikuks pensioniks. Varem pensionile jäädes saab vähem raha, hiljem jäädes rohkem, vähenduse või suurenduse protsendid jõustuvad iga aasta 1. jaanuaril.

Aastatel 2021–2025 võib aga endiselt valida ennetähtaegse vanaduspensioni, mida saab siis, kui vanaduspensionini on jäänud kolm aastat ja pensionistaaži on ette näidata 16 aastat.

Alanud aastast muutub ka esimese samba pensioni arvutamise valem. Kogunema hakkab neljas, nn ühendosak. Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak.

Ühendosaku kogumisega tahetakse leevendada seda, et madalama palgaga inimesed saavad tulevikus madalamat pensioni.

Suuremad toetused töötule

Töötutoetuse määr on tõusnud seniselt 35%-lt 50%-le töötasu alammäärast. Päevamäär on 9,42 eurot (31 päevaga kalendrikuus 292,02 eurot).

Töötuskindlustushüvitise maksimumsuurus on tänavu esimesel sajal päeval 67,30 eurot kalendripäevas ehk 2086,30 eurot 31 kalendripäeva eest ning alates 101. päevast 44,87 eurot kalendripäevas ehk 1390,97 eurot 31 kalendripäeva eest (brutosummad). Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses. Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 9,73 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 301,63 eurot.

Inimestele pakutakse töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset. Nii võib töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksal päeval kuus. Töötuna arvel oleku ajal võib isik seaduse kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24kuulise ajavahemiku jooksul (tööampsud). Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus on tänavu 6000 eurot, tööturul vajalikel erialadel õppimise eest makstakse 292 eurot kuus.