Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas meenutas lugu, kuidas vanemas eas proua andis põhimõtteliselt viimasedki oma sendid petturite kätte. Naine kuulas petturi ilusat juttu, jäi seda uskuma ning kandis veebiplatvormile järjest suuremaid summasid raha, kuniks selgus, et ta raha välja võtta ei saa.
“Selleks hetkeks oli naisterahvas kogu oma varast ilma jäänud,” tõdes Pihelgas.
Kui naisel polnud enam midagi anda, helistasid talle taas kord kelmid, kes esitlesid end kui abistajaid, kes aitavad kelmuste ohvritel raha tagasi saada. Muidugi oli ka abi saamiseks vaja raha maksta.
