PROOVISÕIT | Hoogsa minekuga E-Clio
Kui ma Tallinnas ABC Motorsi müügiplatsi poole sammusin, et Clio Intens E-tech 140 hj Hybrid proovisõidule viia, polnud mu meeltes ühtegi eel-plussi ega –miinust. Elu on mind kokku viinud bensiini- ja diiselmootoritega, lihtsate- ja pistikhübriididega ning puhtalt elektriautodega – ja kõigil neil on kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas ka oma miinused. Ühtedel mineviku energiakasutusest kinnihoidmine ja teisel tulevikku küünitamisest tulenevad kobamised ja komistamised.
Kui ma Clio Intens E-tech 140 hj Hybrid´i peale mitut päris pikka proovisõidupäeva tagasi viisin, tõdesin, et hübriidmootoriga auto on just täpselt praeguse aja sõiduriist. Ning Clio tema jaoks päris paras vorm.
Kui suurus sobib
Sõidu sissejuhatuseks kuulsin mõttetera, et kui sa omaenda mõõtmete poolest Cliosse mahud, siis edasisest kujuneb juba nauding. Ja nii tegelikkuses ka on. Kui turvavöö käetoe kiuste – või seda üles nihutades – kinni saad, tunned, et Clio on auto, millega sõita – kiiresti, kaugele ja dünaamiliselt.
Niisugune väide ei põhine ainult suvisel ja sirgel teel. Otse vastupidi: õhtusel teekonnal Saaremaale hakkas üsna ootamatult laia ja tihedat lund sadama. Praam aga ootas, tee äärde parkima jääda ei saanud. Nii tuli mõistuse ja emotsiooni vahel kompromissi otsida.
Auto käitus keerulistes oludes õnneks vägagi kindlalt, rool oli piisavalt terav ja konkreetne ja andis niiviisi kindluse ka mitte just kogukale sõidukile. Igatahes ohtlikuna tundunud hetki ei tekkinud.
Hiljem, juba sajust väljununa ning saare kitsamatele ja hoopis kurvilisematele, aga samuti lumistele teedele jõudes, sai varasem tõdemus uut kindlust. Ka on Clio – seda muule lisaks ka oma mõõtmete tõttu – hea manööverdaja.
Mõnus kiirustaja
Eelmisest vast veelgi määravam on tõdemus, et 103-kilovatisel mootoril on piisavalt jõudu, et autot juhi soovi kohaselt (ja muidugi liikluse mõttes turvalisemalt) edasi liigutada. Üle pika aja tekkis tõdemus, et ma ei vajagi kogukamat ja võimsamat autot, et end maanteel hästi, olukorra kontrollijana tunda.
Aga kütusekulu? Jah, proovisõidu keskmine ehk 5,5 liitrit 100 km kohta pole auto minekut arvestades kes-teab-kui-palju, väidetavalt on see hübriid ka 40% säästlikum kui paljas sisepõlemismootor, aga kütuse säästmisest kui sellisest rääkida on kõnealusel juhul veidi ennatlik.
Kus vajad kiirendust
Kui küsida, kas hübriid-Clio on rohkem linna- või maa-auto, siis eelistan ma pigem linna. Just siin annab elektrimootori osa end paigalt võttes (kiirendus 9,9 sekundit sajani) särtsakalt tunda ning väidetavalt saab isegi kuni 80% linnasõitudest teha nn elektrirežiimis.
Teiselt poolt vaadates on Clio aga stabiilne maanteesõitja. Ning kui esiistmete kasutajad end pisut koomale võtavad, siis mahub sõidukisse kenasti ka neljakesi. Küll on suuremal kiirusel möödasõite ette võttes hea pisut kauem ette mõelda ning mootori ja Multi-mode käigukasti koostööharjumustega kursis olla.
Mis auto välimusse puutub, siis jääb see igaühe enda vaadata. Sisemus on vägagi korralik, suure näidikupaneeliga on kombineeritud mõnes mõttes vanamoodsad, aga vägagi käepärased ja toimivad õhuavad.
Üle pika aja julgen ka öelda, et üks auto pole liiga kallis. Natuke üle 20 000 euro ulatuv väljaminek on just paras tasakaalustama auto eest maksmise kohustust ja temaga sõitmise rõõmu. RS Line varustustaseme puhul on hinnakirjas 22 290 eurot.
