"Teen juba täna Kaja Kallasele ettepaneku asuda peaministri kandidaadiks ja asuda uut toimivat valitsust koostama," ütles Kaljulaid kolmapäeva ennelõunal Kadriorus pressikonverentsil.

Põhiseadus annab pärast valitsuse tagasiastumist Eesti presidendile 14 päeva uus peaministrikandidaat nimetada, kuid praeguses kriisiolukorras ei ole Kaljulaidi sõnul aega venitada ja Eesti inimesed vajavad toimivat riigijuhtimist.

President tänas ka Jüri Ratast üle nelja aasta kestnud koostöö eest.

“Poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha väga raskeid valikuid. Tegin täna väärtuspõhise otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti Vabariigi peaministri kohalt tagasi,” kirjutas Jüri Ratas ööl vastu kolmapäeva sotsiaalmeedias.

“See otsus sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu fraktsiooniga ning lähimate ametikaaslastega. Võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks.”

Ratas viis avalduse Kadriorgu

Jüri Ratas on peaminister alates 23. novembrist 2016. aastal ning praegune kabinet on teine tema juhitud Eesti valitsus. Esimesest ametisseastumisest kuni tagasiastumise teateni jõudis ta peaministrina Eestit juhtida 1512 päeva ehk veidi alla nelja aasta ja kahe kuu.

Ratase teade tähendab ühtlasi kogu praeguse valitsuse ametist lahkumist.

Jüri Ratas kohtus kolmapäeva hommikul Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga ning viis talle ka oma tagasiastumisavalduse. Tavapäraselt jätkab lahkuv valitsus seejärel tööd kuni uue valitsuse ametisseastumiseni.

Ratase teade tähendab ühtlasi kogu praeguse valitsuse ametist lahkumist.

Ratas ei öelnud küll avalduses endas, mis saab nüüd edasi praegusest Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuskoalitsioonist, kuid kinnitas Keskerakonna juhatuse istungi lõpul Toompeal olnud ajakirjanikele, et praegune koalitsioon on sellega tegevuse lõpetanud.

Keskerakonna juhatus hakkas teisipäeva õhtul Toompea lossis arutama olukorda, mis tekkis samal päeval pärast teateid, et kapo on läbi otsinud finantseerimisasutuse KredEx kontori Tallinnas. See toimus pealinna sadamapiirkonna Porto Franco kinnisvaraprojekti arendamisega seotud kriminaalasja raames.

Korruptsioonikahtlus riigi tipus


Ühtlasi sai teatavaks, et riigiprokuratuur on esitanud kahtlustuse Keskerakonnale juriidilise isikuna ja viiele inimesele, kelle hulgas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja kinnisvaraärimees ning erakondade suursponsor Hillar Teder. Veel kahe kahtlusaluse nimesid ei ole uurimisasutused seni avaldanud.

“Täna avalikuks saanud riigiprokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi,” tõdes oma avalduses peaminister Ratas. “Kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda tagasiastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja selgusele jõuda.”

Rahvahääletus jääb ära


Kolmapäeva õhtul hääletas Riigikogu maha senise koalitsiooni kavandatud rahvahääletuse korraldamise, mis pidi toimuma aprillis ning käsitlema abielu mõistet. Pärast tundidepikkusi vaidlusi protseduuri ning muudatusettepanekute üle ja kõnepidamist toimus parlamendis lõpphääletus, kus rahvahääletuse korraldamist toetas vaid 26 ning selle vastu oli 49 saadikut.

JÜRI RATASE AVALDUS TÄISMAHUS

Poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha väga raskeid valikuid. Tegin täna väärtuspõhise otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti Vabariigi peaministri kohalt tagasi. See otsus sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu fraktsiooniga ning lähimate ametikaaslastega. Võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks.

Täna avalikuks saanud Riigiprokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi, kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda tagasiastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja selgusele jõuda. Poliitilise ja ühiskondliku rahu tingimustes.

Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt ja erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja vaieldamatu tõe.

Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikult valet otsust. Olen täna suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlustusi. Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikus suunas mõjutada. Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekule ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsusega.

Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kinnitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiitnud ühtegi õigust ega õiglustunnet riivavat tegu. Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse.

Ma tänan südamest kõiki poliitikuid, erakondi ja poliitilisi jõude, kellega mul oli au pisut enam kui nelja aasta jooksul peaministrina koostööd teha. Samuti olen siiralt tänulik kõigile Riigikantselei, ministeeriumite, nende valitsusala asutuste, kohalike omavalitsuste ametnikele ja töötajatele. Loomulikult ka ettevõtjatele, kolmanda sektori organisatsioonide aktiivsetele inimestele ning kõigile Eestimaa elanikele, kellega mul oli rõõm nende aastate jooksul kokku puutuda. Minu tänusõnad kuuluvad ka kõigile enda ametikaaslastele nii Euroopas kui maailmas.

Jõudu Eestile!