Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul sündis ühe aasta jooksul Eestis nii vähe lapsi viimati 2003. aastal.
“Põhjusi tuleb otsida sünnitusealiste naiste arvu pikaajalises vähenemises rahvastikus. Aktiivsesse sünnitusikka on jõudnud 1990. aastatel sündinud väike põlvkond, mis toob omakorda kaasa sündide vähenemise,“ sõnas Maasing.
Sündinud laste arvu poolest on selle sajandi tippaasta Eestis olnud 2008. aasta.
Läinud aastal suri Eestis 15 720 inimest, mis on aasta varasemaga võrreldes 300 võrra rohkem. Surmade arv on viimastel aastatel püsinud vahemikus 15 200–15 800. Kõige rohkem inimesi suri mullu detsembrikuus, kokku veidi üle 1510 inimese.
Eesti rahvaarv sellest hoolimata kasvas, sest nagu see viimastel aastatel on tavapärane, Eestisse tuli välismaalt juurde rohkem inimesi kui siit ära läks.
Eesti rahvaarv sellest hoolimata kasvas
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal.
Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.
2020. aastal saabus Eestisse 10 390 ja siit lahkus välismaale elama 7320 inimest. Registreeritud sisseränne vähenes võrreldes eelmise aastaga 2000 inimese võrra.
