Luule esiisa jättis aga osa metsa siiski kasvama ja seda mõttega, et tulevikus saaks sealt ehituspalki ning küttepuid. Mõlemat on pere ligi sajand sellest metsast ka saanud ning oma metsast välja veetud palkidest hooned püsivad Luule sõnul tänaseni. „Kui proovisime vanale aidale aknaauku mootorsaega lõigata, kulus mitu saeketti ja palk laulis.“

Nõukogude võim võttis metsa käest

Samuti on pere oma tarbeks metsast saanud küttepuid, ka ajal, mil mets Nõukogude ajal omanikelt ära võeti. „Selleks ajaks oli ka talu algusaastatel raiutud metsa asemele kasvanud uus ja võimas kuusemets. Meile see enam küll ei kuulnud, kuid võisime n-ö enda metsast langenud puid oma tarbeks kütteks ära koristada, ainult, et kännud pidime samblaga katma, et jälge ei jääks. See oli vaikiv kokkulepe kolhoosi metsnikuga,“ meenutab Luule, kelle õnneks asus nende mets oru kallaku peal, kust kolhoos raiet nii kui nii teha ei tahtnud. „Olevat olnud liiga tülikas!“

Taastatud Eesti Vabariigis anti mets perele tagasi, kuid vene aja viimane seadus võttis lõivu – 2 ha eraldiseisvat kasemetsa anti uustalunikule ja seda Luule teadmata. „Kui läksin valla metsamehe loal harvendusraiet tegema, sain alles metsas teada, et see maa kuulub juba mitu aastat teisele inimesele. Lõpuks sain kompensatsiooni selle maa eest, mis oli mulle küll paberitega tagastatud, kuid polnud enam minu oma,“ räägib Luule.

Ent rõõm tagastatud metsa üle oli siiski suur. Oma metsast toodi välja küttepuid nii enda pere tarbeks kui ka väikeses mahus müügi eesmärgil. „See oli pea olematu tehnikaga suur füüsiline töö, palju organiseerimist ning kasum, mis me selle müügist saime oli pisku,“ nendib naine, kes sellel hetkel veel lageraie mõtteid kindlasti ei mõlgutanud, kuid ei osanud ka arvata, et juba peatselt tuleb see siiski ette võtta.

Korralikest palkidest jäid järele vaid küttepuud

Paraku vananeb iga mets ning hakkab sellest varem või hiljem ise märku andma. „Umbes 10 aastat tagasi tegi sügistorm minu metsale liiga. Koristasime tuulemurru ära ja lootsime, et nii ka jääb. Ikkagi ilus oma marja- ning seenemets,“ ütleb Luule, kuid paari aasta eest tegi tuul taas metsa suure laia sihi sisse ning korralikest palkidest sai pere nüüd seetõttu mitmeks aastaks vaid küttepuid.

Oli selge, et mets enam majanduslikus mõttes paremaks ei muutu ning kätte on jõudnud aeg midagi sellega ette võtta. „Tutvusin viis aastat tagasi ühe metsamehega ning palusin tal minu mets üle vaadata. Selgus, et umbes 90-aastasel metsal on varsti vaid emotsionaalne väärtus,“ märgib Luule, kes võttis seejärel raske südamega vastu otsuse vana mets raiuda, et anda võimalus uuele ja noorele metsa eluringile. Otsus sündis ka seetõttu, et metsatukas oli võimust võtnud kuuskede juurehaigus – juurepess.

Kuidas oma metsa müüa, kui igal pool on ainult hirmujutud pettustest?

Luulele kuuluvast tugevast ja tervest kuusemetsast oli pärast mitmeid riigikordi, põlvkondi ja looduse jõukatsumisi järele jäänud vaid alla hektari suurune ala, kus peal umbes 320 tm puitu. Oli selge, et kui ta oleks soovinud metsast maksimaalset tulu teenida, oleks ta pidanud oma metsa langetama umbes 10 aastat tagasi, kuid sellist eesmärki tal polnud. Samas ei soovinud ta enam oodata kolmandat korda, mil torm metsale kahju teeb või juurepess metsa täielikult hävitab ja seetõttu tuli otsida võimalusi, kuidas mõistlikult järelejäänud osa realiseerida. Kuidas seda aga teha, kui igal pool on ainult hirmujutud pettustest ning oma tegevust peab pidevalt ka õigustama ja selgitama nii kogukonna kui terve Eesti rahva ees, sest pidevalt on ju kuskil keegi, kes arvab, et metsaomanik võtab oma metsa maha vaid suure ja kiire kasu eesmärgil?

„Olin kuulnud hirmujutte ning kui sõber soovitas mets oksjonile panna kahtlesin tõsiselt, et kas see Timberi oksjon on ikka üks õige asi,“ meenutab Luule, kelle teed ristusid peatselt Timber.ee metsaspetsialisti Kristo Kütiga.

Timber.ee metsaspetsialist Kristo Kütt

ASi Timber metsaspetsialist Kristo Kütt märgib, et sellised hirmud on tavapärased, sest tõesti, inimesed on ärahirmutatud nii skeemitajate kui muidu äärmuslike ja pealiskaudsete arvamusavaldajate pärast. Seetõttu julgustab ta kõiki, kel on plaan oma metsa või metsamaad müüa, võtma ühendust Timber.ee metsaspetsialistidega, sest meie konsultatsioon on alati tasuta ning ükski Timberi metsaspetsialist ei survesta kedagi oksjonil oma vara müüma. „Me jagame infot, me kalkuleerime ja aitame metsamajandamist puudutavates küsimustes, kuid me alati ka toonitame, et meie sellised teenused ei maksa midagi ning meie kaudu ei pea oma metsa müüma,“ ütleb Kütt. „Küll aga tasub metsaomanikel kindel olla, et me oleme alati müüjaga ühes paadis ning me ei räägi kallist metsavara odavamaks, kui nad teevad ühel hetkel otsuse, et soovivad oma metsa või metsamaad oksjonil müüa.“

Selles veendus ka Luule, kes otsustas oma metsa raieõiguse oksjonile panna. „Oksjoni jälgimine kujunes väga põnevaks. Esimest korda sain aru, et kui oleksin müünud oma metsa raieõiguse esimesele helistajale, oleksin väga petta saanud. Oksjonil kasvas minu metsa alghind märgatavalt ning arvestades, et mul oli lageraieks pakkuda vaid alla hektarisuurune maa, millel natuke enam kui 320 tm, tundus 12 800 euro suurune oksjoni lõpphind uskumatu,“ märgib naine.

Sõnal on jõudu ning lageraiet ei pea kartma

Arusaadavatel põhjustel jäi Luule tehinguga rahule ning puhtjuhuslikult rääkis ta oma kogemusest ka ühele töökaaslasele, kes samuti oli väga mures oma emale kuuluva metsa pärast. „Nimelt oli ta 80-aastane ema väsinud telefonikõnedest, mis algasid umbes nii: „me teame, et teil on metsa ja me ostame teilt maa ja metsa väga hea hinnaga.“ Kui jutt läks hinnale, siis peale 10 minutit juttu oli metsa väärtus langenud juba poole võrra ning jutt võttis pöörde, et „ega teised firmad sulle kah paremat pakkumist ei tee.“ Ja nii käis see telefoni teel ahistamine kuid,“ räägib Luule, kes viis seejärel omavahel kokku oma töökaaslase ja Kristo Küti, kelle nõu kuulda võttes otsustati, et metsamaad müüa pole vajagi ning oksjonile pandi vaid raieõigus. „Maa on ju võimeline uue metsa kasvatama ja targa majandamise puhul saab tulu palju kiiremini kui vanasti!“

„Kui mõttest sai plaan ning plaanist hakkas kooruma tehing, oli minu töökaaslane õrnalt öeldes paanikas. Ta kartis, et mis saab juhul, kui keegi huvi ei tunne või ostabki raieõiguse alghinnaga,“ meenutab Luule. Tuttava raieõigus läks oksjonile 19 000 euroga. Pakutav raiemaht oli pea 770 tm. Ent hirm oli siiski asjatu, sest raieõigus müüdi oksjonil hinnaga 36 800 eurot ehk kaks korda alghinnast kallimalt. Huvi korral tutvu oksjoniga siin.

„Juba eelmisel õhtul, enne oksjoni lõppu, oli 3 ha metsa ostuhind kerkinud 150%-ni alghinnast. Olin siiralt rõõmus, sest teadsin, kuidas mu töökaaslane oli oma metsa panustanud ning seda hooldanud. Ka tema memmeke oli üllatunud, et tehing oli sujuv ja aus ning raha laekus arvele kiiresti,“ annab Luule edasi emotsioone ning rõõmu, mida üks hea tehing ja väärt nõu endaga kaasa toovad. Ta lisab, et „eks elu olegi üks õppimise värk. Hea, kui oskad vigadest õppida ning veel parem oleks õppida teiste vigadest, siis ei peakski ise vigu tegema.“ Just sellest mõttest kantuna on ta tänaseks juba mitmele oma metsaomanikust sõbrale rääkinud nii enda kui oma töökaaslase kogemusest Timberiga ning soovitanud neil nõu küsida metsameeste käest, et saada parem ülevaade, mis tegelikult metsas toimub.

Lõpetuseks märgib ta, et oma metsa eest tuleb hoolt kanda ning kindlasti ei pea ootama erinevate raietöödega viimase hetkeni, mil mets ise pikali kukkuma hakkab. „Mina olen tänaseks metsaspetsialistide nõu kuulda võtnud ning nüüd kasvab minu endise kuusemetsa asemel juba uus metsapõlv, noor männik.“

AS Timber tagab ausa tehingu

Ausa ja hea metsatehingu üks kõige olulisem alustala on lugupidav suhtumine müüjasse. Selle lihtsa reegli vastu eksivad paraku need, kes jõuliselt oma müügistrateegiatega metsaomanikke lugematute telefonikõnedega pommitavad. Nad aga unustavad, et metsaomanike jaoks pole mets pelgalt rahanumber, vaid sel on tihti emotsionaalne väärtus, mida rahas mõõta pole võimalik.

Sellest tulenevalt peab tänasele metsaomanikule andma võimalikult palju head nõu, et ta esiteks oskaks oma metsa eest hoolt kanda ning teiseks, et ta ei müüks kiirkorras oma kaua kasvatatud vara ning armsaks saanud pelgupaika odavalt maha. Ja kui kätte on jõudnud hetk teostada metsas raiet, olgu selleks harvendus- või uuendusraie, tuleb see otsus spetsialistidega korralikult läbi rääkida ja kalkuleerida.

Timberi metsaspetsialistide poole tasub nõu saamiseks kindlasti pöörduda, sest oleme läbi viinud juba 1300 oksjonit ja lisaks erialasele haridusele on metsandusalast kogemust aastatega ka omajagu kogunenud, ning meie konsultatsioonid on kõigile tasuta. Lisaks osaleb AS Timber ostu-müügi tehingutes lepingulise osapoolena, kes võtab vastutuse raietööde teostamise korrektsuse eest.

Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta! Helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee

Soovid lugeda teisigi sarnaseid lugusid? Loe lisaks Timber.ee kodulehelt.

AS Timber
www.timber.ee
666 5050
info@timber.ee
Narva mnt 36
10120 Tallinn, Eesti