Üks asi selle juures on muidugi metsa majandamise võtted ja loomulikult ka see, millist tüüpi mets, millistel kasvukohtadel ning millise boniteediga maal omanikul üldse kasutada on. Kui tegu on liivapinnasel kasvava männikuga, siis ega seal palju alternatiive pole, millega seda männikut asendada, sest näiteks kiire kasvuga halli lepa kultuuri, millel umbes 30 aasta pikkune raiering ja selle tõttu ka stabiilsem tulu, sinna ei raja.

Jääb üle vaid seda männikut siis tükikaupa raiuda, kui tegemist on küpse puistuga. Nii nagu metsaomanik Olavi Udami katsetused näitavad, ei kipu vanade puude alla eriti uut rinnet moodustuma, isegi kui vanu puid on üsna harvalt kasvama jäetud. Sõltub ka jällegi kasvukohast, aga Eesti olusid üldiselt arvesse võttes ei tundu püsimetsandus olevat see võlumeetod, mis aitaks puupõhiselt majandades oma väikeselt metsamaalt pidevalt tulu teenida. Kusagil tuleb ikkagi piir ette, kus tuleb teha lageraie ja lank uuendada ning sealt pole siis juba mitme aastakümne vältel võimalik mingit tulu saada.

Maksusüsteemi peab täpselt tundma


Jah, kui tegemist on näiteks vähemalt keskmiselt viljaka kase enamusega segapuistuga, siis saab seal mõnda aega majandada sedasi, et, ütleme, küpsed kased välja võtta ja teha niimoodi teed teisest rindest tulevale kuusele. Mets kui selline küll säilib, aga iseasi on muidugi sellise majandamise tulususe küsimus. Reeglina saab nõnda hankida enda tarbeks (või ka müügiks) küttepuitu, ehk ka paberipuitu, aga teab mis arvestatavas kogustes tööstuslikult väärtuslikku puitu, mille arvelt ju omanik eelkõige tulu teeniks, sealt ei tule.

Teine oluline asi, kuidas väikemetsaomanik oma tulubaasi suurendada saaks, on seaduses sätestatud võimaluste maksimaalne ärakasutamine. Selleks peab ennast seadusandlusega hästi kurssi viima, sealhulgas silma peal hoidma ka kõikidel muudatustel, mida näiteks maksustamise osas üsna sageli tehakse.

TULUSAM ON RAIEÕIGUS MÜÜA

Infobrošüüri „Metsaomaniku maksustamine” koostamisel nõustaja olnud Olavi Udam on välja arvutanud, et füüsilisest isikust metsaomanik majandab kõiki maksusoodustusi ja saadavaid toetusi arvesse võttes kõige tulusamalt siis, kui müüb raieõigust, aga kõik metsakasvatustööd teeb seejärel juba ise. Talle laieneb müügihinna 5000 eurot aastas tulumaksuvabastus, ta saab metsa uuendamise toetust aastas 96 eurot hektari kohta jmt, aga tal tuleb ka selle suurema tulu arvelt teha näiteks kasvava metsa müügi korraldamine, valgustusraie, metsataimede hankimine, istutamine ning noorendiku hooldused. Kui sellisel puhul õnnestubki saavutada suhteline tulukus enam kui 100%, võib see lõpuks olla petlik, sest hiljem kulub arvestatav osa teenitust metsa uuendamise peale.

Üldistatult võib siiski öelda, et suure metsatööde mahu korral on rentaablim tegutseda käibemaksukohuslasest osaühinguna, samas – kui maht on väike, võib füüsilise isikuna ise töid tehes ja maksusoodustusi kasutades puhastulu suurem olla.

„Juba eelmise maksusüsteemi ajal, kui füüsilisel isikul polnud üldse maksuvabastust, tuli rehkendades välja, et kõige soodsam on metsa majandada füüsilise isikuna. Lähtudes sellest, kui ta tellib töö teenusena, saab ta 100% tulust, aga kui teeb ise, siis saab 132% tulu. Tema oma töö ei ole sel juhul arvutusse võetud,” räägib Olavi Udam. „Osaühingust käibemaksukohuslane teenis 111%, mittekäibemaksukohuslasest OÜ suutis saavutada sellest 97%, mittekäibemaksukohuslasest füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) aga sai vaid 78%.”

Eraisik saab metsa majandada tulusalt

Praegune seis on aga selline, et füüsilisele isikule laieneb nüüd raieõiguse müügi puhul maksuvabastust 5000 eurot aastas, kusjuures metsaomanik saab tulusid ja sellega koos ka oma maksuvaba miinimuni kolme aasta peale jaotada. See tähendab iseenesest seda, et tulud jaotuvad metsamüügi aastale ja kolmele järgnevale aastale ehk metsaomanik võib müüa 20 000 euro eest, jaotab selle summa nelja aasta peale ning ta saab ikkagi kogu summalt maksuvabastuse. Lisaks on füüsilise isiku toetused maksuvabad. Samas – FIE puhul see ajatamine ei kehti, tema peab maksud tasuma tulu saamise aastal.

„Siinkohal on oluline, millisest rahast me räägime. Kui osaühing teenib kasumit, siis see pole omanikele vabalt kasutatav raha. Kui see raha firmast välja võtta, tuleb selle eest tasuda tulumaksu. Füüsilise isiku tulu on tal aga vabalt kasutatav raha,” selgitab Udam. „Füüsilise isiku ja osaühingu maksustamise alused on erinevad – esimese puhul maksustatakse tulu, teise puhul väljavõetavat dividendi.”

„Minu arvestuse kohaselt tasub müüa natuke alla piirmäära, sest toetused tulevad ju ka ja kui nende arvelt summa üle 5000 läheb, siis rakendub ikkagi maksustamine.”

Olavi Udam

Uue maksusüsteemi puhul on vähemalt osaliselt näiteks metsauuenduslikud tööd ise tegeva metsa raieõigust müüva füüsilise isiku tulu Olavi Udami arvutustes 107% võrreldes selle füüsilise isikuga, kes müüb raieõiguse ja tellib ka kõik metsatööd teenustööna. Vahe 7% tuleneb sellest, et töid tellides maksab füüsiline isik samamoodi käibemaksu, aga tema seda tagasi ei saa.

Kõige rohkem kaotab uue maksukorraldusega FIE, eriti kui ta käibemaksukohuslane ei ole, teenides vaid 66% sellest, mida teenib füüsiline isik, kes tellib kõik tööd teenusena. Käibemaksukohuslasest OÜ teenib aga sellest 81% ehk siis laias lastus viiendiku vähem kui eraisik oma metsa raieõiguse müügist teenida võib. Seega on väikemetsaomanik vähemalt tulumaksu arvestuses teiste juriidiliste vormidega võrreldes igal juhul soodsamas situatsioonis.

Väikeomanikul tasub maa endale hoida

Olgu selle näidisarvutusega kuidas tahes ja olgu see protsent täpselt milline tahes, oluline on see, et eraisikust metsaomanikul on oma väikesemahulist metsamajandust tänu uuele maksusoodustusele küllaltki soodne ellu viia ning ta ei pea mõlgutama mõtteid, kuidas oma metsamaast kui igavesest taagast lahti saada. Nutika majandamise korral võib ka küllaltki väikeselt metsamaalt aastaid tulu teenida.

„See arvutuskäik kehtib siis, kui teha töid õigel ajal ja kõiki maksustamise nüansse hästi teada,” ütleb Olavi Udam. „Et selle kõigega kursis olla, tasub väikestel füüsilisest isikust metsaomanikel küsida nõu metsaühistust või oma piirkonna metsakonsulendi käest. Oli see valitsus mis ta oli, aga selle maksusoodustuse väikemetsaomanike huve silmas pidades tegi ta küll õigesti.”

Nii väidab Olavi Udam, et füüsilise isiku metsamüügi maksustamine on tehtud juba selliseks, et omanikul ei peaks olema mingit motivatsiooni oma kinnistut müüa, sest raieõigust müües on see talle kasumlikum kui osaühinguna või FIEna metsa majandades.

Tõsi, kui metsa müügimaht läheb juba liialt suureks ehk siis summa ei mahu enam maksuvabastuse alla, see kasu väheneb või muutub sootuks olematuks. Sestap ongi mõttekas majandada ehk siis müüa raieõigust igal aastal natukene või teha seda siis iga nelja aasta tagant nii, et rakenduks maksusoodustus.

„Minu arvestuse kohaselt tasub müüa natuke alla piirmäära, sest toetused tulevad ju ka ja kui nende arvelt summa üle 5000 läheb, siis rakendub ikkagi maksustamine,” märgib Udam. „Põhimõte on, et toetused mahuksid ka selle summa sisse. Seda peab igaüks juba ise arvestama ja rehkendama, palju tal maad on ning palju ta saab raieõigust müüa.”

Lugu ilmus algselt Pärnu Maalehes