Sõrmus tõdes, et väljakutsed, mis põllumajanduses ees seisavad ja millega, uuel ministril tegeleda tuleb, on päris suured.

„Eelkõige on need seotud Euroopa Liidu rohepöördega,“ selgitas Sõrmus. „Samuti on ettevalmistamisel Euroopa Liidu uue põllumajanduspoliitika strateegiakava, see rakendub 2023. aastast ja toob päris suured muutused põllumajandustootjatele.“

Ka turuolukorda arvestades tuleb Sõrmuse sõnul riigil oluliselt panustada, et põllumajandus- ja toidutootmise tulukus oleks piisav ja tootmine saaks jätkuda.

Ministriks saab mees, kes on kindlasti maaelusektori küsimustega kursis. ROOMET SÕRMUS

„Näiteks seakasvatuses on alates septembrist olukord väga keeruline – turuhind on 30% madalam kui tootmiskulud. Üsna keeruline on seis ka mitmes teises valdkonnas,“ osutas ta.

Oluline on Sõrmuse hinnangul ka võõrtööjõu küsimus.

„Arvestades, et pandeemia ei ole lõppenud ja olukord on ilmselt hullemgi kui möödunud aastal, oleks üsna kiiresti vaja ettevõtjate ja valitsuse vahel sõlmida kokkulepped, kuidas saaks inimesed välismaalt tulla siia vajalikke hooajatöid tegema. See vajadus seisab kohe ukse ees,“ märkis Sõrmus.

Toidutootmise konkurentsivõimega seonduvad põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe ütlust mööda kindlasti ka siseriiklikud toetused ja erinevad maksusoodustused.

„Siin me kindlasti sooviksime suurema teemana, et erimärgistatud diislikütusele säiliks soodustus vähemalt praegusel tasemel,“ rõhutas ta. „Oleme aru saanud, et valitsusliit arutab seda küsimust alles kevadel, kui hakatakse riigieelarve strateegiat koostama.“ Tema sõnul pole ELi konkurentsiolukorda arvestades kuhugi kadunud ka siseriiklike toetuste vajadus. „Esimese tööna tuleb paika saada 12 miljoni suuruse erakorralise toetuspaketi tingimused,“ lisas ta.