Raamaturiiul hakkas kitsaks jääma, vaatasin sealsed asukad kriitilise pilguga üle. Osa raamatute puhul oli selge, et neid ma teist korda lugeda ei taha. Panin need raamatuvahetuse lehele üles. Varsti andsid soovijad endast märku.

Pojale väikseks jäänud suusasaapad seisid aastaid kapi otsas. Panin kuulutuse netti ja peagi tuli huviline neile järele.

Minu jaoks kasutud või üleliigsed asjad osutusid teistele inimestele vajalikuks. Miks siis täiesti korras või vaid väikest korrastamist vajavaid esemeid ära visata?! Maailmas toodetakse niigi liiga palju asju, kurnates sellega planeeti. Inimesed kipuvad aga endale kasutuks muutunud kraami kergekäeliselt prügikasti saatma, kuigi keegi teine saaks seda veel kasutada.

Olen väga tänulik neile, kes on loonud ja hoiavad käigus lehekülgi, kus on võimalik ebavajalikke asju ära anda või millegi vajaliku vastu vahetada. Taaskasutus, ringmajandus ja muud moodsad terminid kohtuvad seal talupojatarkusega.

Kasu on mitmekülgne – ese, mille valmistamiseks on kulutatud aega, vaeva ja materjali, leiab uue elu; uus omanik saab selle väikese tasu eest või hoopis tasuta; uue eseme valmistamiseks vajalik ressurss jääb kulutamata; tekib vähem prügi ja asja endine omanik saab koju ruumi juurde.

See viimane on väga oluline, et tunda ennast hästi ja vabana. Pole mõtet koguda ja kuhjata koju esemeid, mida ei kasuta. Seetõttu on mõttekas kapid kriitilise pilguga üle käia. Energia peaks liikuma, mitte paigal seisma!