Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Eestlased ei adu, kuidas saab Eestis hakkama vene- ja muukeelne kogukond, sest nad on eraldatud. Seda näitab ilmekalt 2015. aastal Venemaalt perega Eestisse kolinud Ilshat Garipovi kogemus. Ta on läänemeelne, püüab sulanduda Eesti ühiskonda, murrab enda loodud ettevõttes tööd teha ega ole kunagi riigi armust elanud, aga tunneb alatihti, et teda siia ei soovita. Tema laps kogeb koolis halvustamist ja pole leidnud sõpru eestlaste hulgas.

Äsja valminud Tartu Ülikooli RITA-rände uuring pakub välja hulga lahendusi, et Eesti riik ei jätaks üksi nii juba siin elavaid kui ka igal aastal lisanduvaid tuhandeid muukeelseid inimesi. Et nad sulanduks ja tooks riigile kasu.

"Me tahame seda, et kõik Eesti lapsed saaksid hea hariduse. Et me ei eristaks inimesi," ütleb Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste. "Meil on Eestis justkui kastisüsteem – on nii-öelda omad ja siis on võõrad. Kui me saaksime sellest mõtteviisist lahti, et meil on omad ja võõrad ja peame justkui kaitsma omasid…"

Loe Maalehe põhjalikust ülevaatest, kuidas luua ühtset Eesti kooli, mis lõpetaks eri keelt kõnelevate rahvuste eristamise ja ei suruks muukeelseid inimesi ainult "omade" keskel õppima, suhtlema ja töötama.