"Selle ülevaate kirjutamise ajaks on Eestis manustatud umbes 38 594 annust koroonavaktsiini ja kõrvaltoime teatisi on tulnud neist 0,8% kohta ehk 309. Enne vaktsineerimise alustamist toonitati tervishoiutöötajaile, et kõikidest võimalikest vaktsiini kõrvaltoimetest võiks ravimiametile teada anda. Sestap on ka tavapärasest aktiivsem kõrvaltoimest teatamine olnud rõõmustav. Võrdluseks, tavapärastel aastatel oleme saanud kõikide ravimite kohta kokku ligikaudu 400-500 kõrvaltoime teatist," kirjutab Laius.

Kõrvaltoimed on pigem kergemad


Kõikidest teatistest 298 olid mittetõsise ja 11 tõsise kõrvaltoime kohta. Tõsist kõrvaltoimet sisaldanud teatistes on kirjeldatud eelkõige ülitundlikkusreaktsiooni vaktsiinile, millest kõik vaktsineeritud on paranenud. "Seetõttu toonitamegi pidevalt pärast vaktsineerimist 15-20 minutiks jälgimisele jäämise vajalikkust. Tõsisteks oleme hinnanud ka mõned vaktsineerimisega seotud stress-reaktsioonid, mis vajasid kohest ravimi manustamist või sekkumist ja ka need vaktsineeritud on kõik paranenud."

Mittetõsistest kõrvaltoimetest on kirjeldatud üsna tavapäraseid vaktsiinide kõrvaltoimeid, näiteks süstekoha valu, -turset, -punetust, aga ka peavalu, pearinglust, halba enesetunnet, nõrkust ja jõuetust, uimasust, väsimust, palavikku, külmavärinaid, lihas- ja liigesvalu, lümfisõlmede turset ja valulikkust, maitse- ja lõhnataju kadu ja näo tundlikkushäire teket.

Seni laekunud kõrvaltoimed on Covid-19 vaktsiinide kliinilistes uuringutes nähtuga sarnased ning eeldatavad.

Samuti on ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja sõnul leidnud kinnitust uuringutes täheldatu, et pärast teist süsti ilmnevad kõrvaltoimed on intensiivsemad ja paikseid kõrvaltoimeid ja üldnähte esineb noorematel sagedamini võrreldes eakatega. Täpsemaid andmeid kõrvaltoime teatiste kohta esitab ravimiamet iganädalaselt oma kodulehel.

"Seega võime öelda, et seni on COVID-19 mRNA vaktsiinide ohutusprofiil hea. Kõrvaltoimeid tekib ja need võivad olla lühiajaliselt häirivad, kuid valdav enamik neist on kerged ja mööduvad."