Annetused kuuluvad valdkonda, kus on oma roll armastusel ehk emotsioonil, vahest idealismilgi. Igasugustes heategevuskampaaniates ja spordile annetades seda jagub. Mulle näib, et kõige vähem on seda aga poliitikas. Kas tõesti peab põlvkonniti alles kujunema, et rikas annetab poliitikuile ning tahabki, et riik oleks ausam ja ühiskond tugevam, ning meie usume seda? Või ongi nii, et kui armastuseks annet pole, tulevad mängu advokaadid.