Kootud seelik kõige väiksematele

Kui kleidi kudumine on keeruline, siis seelikuga saab hakkama igaüks, kes vähegi vardaid käes oskab hoida.

Enne kuduma asumist mõõtke tulevase seelikukandja vööümbermõõt, seejärel tehke tööproov ning arvutage välja, palju silmuseid luua tuleb. Et seelik kindlalt seljas püsiks, võib ülemisse ossa kududa nii palju, et jätkuks kummikanaliks. Kui seelik kududa pisut suurem ning selle laiust kummiga korrigeerida, on lootust, et seda riideeset saab ka pikemat aega kanda.

Kummikanali osa kuduge parempidises koes, kokku 8 cm. Kui esimesed 4 cm on kootud, tehke üks rida pahempidi ning siis jätkake taas parempidiselt kudumist. Nii on serva hiljem lihtsam tagasi keerata.

Seejärel asuge seelikuosa kuduma. Selle kude võib olla pitsiline, aga ka palmikkoes kootud. Arvestama peab vaid sellega, et silmuseid tuleb piisavalt juurde kasvatada. Kui piiga on väga satsilembene, võib seeliku kududa ka hästi laia ning koheva. Seeliku alumine osa on kootud ripskoes – nii pole karta, et serv hakkab rullima. Seejärel kuduge veel ka õlapaelad, nõnda on väikesel kandjal väga mugav seelikuga olla ning see ei hakka seljas rullima. Ühe paela jaoks korjake kudumi kummikanali sellel real, mille kudusite pahempidiselt, üles 14 silmust.

Tehke õlapael ripskoes, siis ei veni see väga välja ning ei hakka ka servadest lokkima.