Pärast Tallinna Kehakultuuri Tehnikumi lõpetamist sai temast õpetaja. “Armusin mitte sporti, vaid õpetamisse,” ütleb Sulg.

Hagudi kaheksaklassilises koolis oli ta tööl 42 aastat. Siis oleks võinud pensionile jääda. Aga läks hoopis Eidapere kooli, kus võimlemisõpetajat polnud. Õpetab seal praeguseni, kuigi kodust Kohilast tuleb tal tööle jõudmiseks sõita rongi ja bussiga kokku ligi neli tundi päevas.

Ta pole kunagi olnud haige (kui aastaid tagasi köhimine välja arvata) ega päevagi töölt puudunud. Sõidab talvel tõukekelguga ja suvel rattaga. Ta pole ka sentimeetritki lühemaks jäänud: ikka 162 cm pikk nagu 18aastasena!

“Lihased peavad olema toonuses – ütlen oma õpilastele, et öelgu nad emadele ka, et kui diivanilt televiisorit vaatavad, siis tõstku vahepeal ikka jalgu ja tugevdagu kõhulihaseid!” soovitab Sulg ning ripub ise igal koolipäeval varbseinal. “Kui varbseina pole, siis võib rippuda ka redeli või puuoksa küljes!”

“Võimlemisõpetaja esimene ülesanne on laps oma keha liigutama panna. Veel enne last tuleks sportimise pisik süstida lapsevanematesse,” räägib Sulg, kellel on kokku olnud umbes 1500 õpilast.

Suvel sukeldub õpetaja Sulg oma aeda: tuhanded lilled kaktustest roosideni on kirg, tänu millele on ta kauni kodu tiitleid saanud alates Mart Laari valitsusajast.

“Nii nagu mul pole olnud lemmikõpilasi, ei ole mul ka lemmiklille. Mõlemad – nii aiandus kui kool – on mitte mu töö, vaid hobid. See, et ma õige eriala valisin, on andnud mulle haruldase tervise, elurõõmu ja väga palju sõpru,” ütleb ta.

Teenetemärkidega tunnustatakse Eesti inimesi ja meie toetajaid välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Eidapere kooli õpetaja Sule puhul toodi välja, et ta on töötanud õpetajana üle 65 aasta ning valitud ka 2011. aastal Raplamaa aasta õpetajaks.