Tanel-Taavi Bulitko kohta võib kinnitada, et loomakasvatus on tema kutsumus. Juba kolmeaastaselt tahtis ta üht ilusat majandi lehma omale saada. 6–7aastasena mäletab ta end koos naabrilastega karjas käimas.
12aastaselt esitles väike valge peaga poiss Luige suurel põllumajandusnäitusel Kuusalu kolhoosi kaunimaid lehmi. “Tundsin kõiki Kuusalu lauda lehmi nägupidi,” meenutab Bulitko.
Kooliajal, kui ta lüpsjatele suvel puhkust andis, olid Bulitkol sisse seatud raamatud, kus kirjas lehmade andmed, sugupuud ja toodangud. Nii ei olnud kellelegi üllatus, kui ta pärast keskkooli läks EPAsse loomakasvatust õppima.
Pärast lõpetamist sai Bulitkost 1995. aastal Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) Harju- ja Raplamaa aretusspetsialist. Kolm aastat hiljem kutsuti ta kandideerima aretusosakonna juhataja kohale. Kandidaate oli palju – majandijuhte, isegi poliitikuid. Otsustati siiski 25aastase Bulitko kasuks. 2000. aastal valiti ta juba ETKÜ juhatuse esimeheks.
Kui Bulitko ühistusse tööle läks, olid segased ajad. Mustakirju karja aretuskeskus Kehtnas tegutses eraldi, sellele liideti Eesti peekonsigade aretus. Punase karja aretajatel oli Tartus oma ühistu. Maakarjakasvatajad nokitsesid omaette. Bulitko suutis holsteini, punase ja maakarja aretustöö ühe mütsi alla koondada, nüüdseks on juurde tulnud ka lihaveisekasvatus.
Põllumajandusreformi ja Vene turu kriiside tõttu tekkis sajandivahetuseks oht, et tõukarja hulk langeb alla aretuseks vajaliku piiri. Koos kolleegidega pani Bulitko aluse ETKÜ noorpullikasvandusele. Renditi kaks lauta, kuhu osteti kokku parima toodanguga lehmade 1,5–2kuused pullvasikad. Edasi hakkas ühistu USAst ja Kanadast ostma embrüoid, mis siirdati siin mullikatele. Sündinud pullvasikatega täiendati noorpullikasvandust.
20aastase sihipärase töö tulemusena on meil praeguseks tekkinud suur hulk müügikõlblikku karja. Tõuloomamüügi süsteemi käimalükkamine – ostjate leidmine, nõuetekohaste mullikate otsimine, omanike õpetamine ja julgustamine, loomade kokkuvedu, veterinaarprotseduurid jne – on olnud suur töö.
“Esimesed kontaktid tulid ikka väga raskelt, aga nüüd on meie mullikaid müüdud isegi Hollandisse, kust olime ise harjunud ostma,” räägib Bulitko. Praeguseks on Eesti tõuloomad omaette kaubamärk nii Euroopas kui ka kolmandates riikides ja soovijaid on rohkem, kui pakkuda jõutakse.
Teenetemärkidega tunnustatakse Eesti inimesi ja meie toetajaid välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.
Bulitko puhul toodi välja tõuloomakasvatuse edendajana. "Tema järjekindla töö tulemusel on Eesti tõuloomade aretus jõudnud Euroopa tippu ja avanud tõuloomade müügiks uusi turge."
