Käädripäeval tuli kerida lõnga, et ussid keras püsiksid.
Andres Putting
Käädripäev on oma nime saanud püha Gertrudi järgi, kelle surmapäeva see tähistab. Käädripäev oli Eestis üldiselt vähetuntud püha ja seda tähistati põhiliselt Läti piiri ääres, sest Lätimaal peeti seda tähtpäeva laiemalt.
Kevade tulekut märkisid sel päeval teadmised, et nüüdsest keerab karu end käpuli, putukatel ja ussidel tuleb elu sisse ning siga hakkab end ise toitma.
Ühtlasi olid sel päeval au sees rituaalid, millega peletati eemale suviseid nuhtlusi putukaid ja usse. Viimaste tõrjumiseks tuli kerida lõnga, et ussid keras püsiksid. Ei tohtinud külvata, pesu pesta ega pead kammida.
Põhja-Lätis ja liivlastel liikusid ringi käädrisandid, kes kontrollisid laste lugemisoskust.