Maamees oleks nõus pealinna ärisid veidikenegi aitama, aga enne tahab ta tunda saada, et mu raha läheb õigesse kohta. Kas pealinna ärid kutsuvad mind, toovad oma hea ja ausa kauba sõnumi maale?
Tallinna vanalinnas on kurb näha sealset toitlustuse-kaubanduse agooniat. Kas aga nutan väga, kui kuulsad restoranid, kõrtsid, poed koroona tõttu ja klientide puudusel kinni lähevad?
Näen külades iga päev, kuidas pingutatakse ellujäämise nimel palehigis nii, et päeval kootakse sokipaar valmis, õhtul otsitakse tuttavate tuttavate või siis interneti miljonite võimaluste abil välja inimene, kellele see maha müüa. Nii pidevalt.
Kui aga pealinna kiduvad ärid mu poole maale ei vaatagi ja nende ainuke turunduslik samm näib olevat kolmeeurose kohvitassi hinna alandamine 50 sendi võrra, siis ... siis ongi nii, nagu on.
