Plaanilise ravi taastamise võimaldamiseks saab Covid-patsiente haiglates olla vaid sadakond

Praeguseks on juba mitu Eesti haiglat plaanilise ravi täiesti sulgenud, kuna on ressursse on vaja ümber korraldada koroonapatsientidega tegelemiseks.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul toob suur covid-patsientide arv kaasa suure surve plaanilisele ravile kogu Eestis.

“Kogu haiglate COVID-tegevus tuleb muu ravi arvelt,” rõhutab Härma. Praegu ei aitaks ka see, kui haiglaravil olevate inimeste hulk paarisaja võrra väheneks — ikkagi oleks seda liiga palju ja teiste haigete ravivõimalusi tuleks piirata.

Härma hinnangul hakkab haiglate normaalne tegevus taastuma alles siis, kui COVID-patsiente on kokku sadakond. Neljapäevase seisuga on haiglaravil 639 patsienti.

Praeguse nakatumiskordaja juures prognoosib teadusnõukoja ekspert Mario Kadastik aga seda, et ainuüksi intensiivravis on kuu lõpuks ligi sada inimest.

Patsiente jagatakse haiglate vahel

Kriisijuhtimine on jaotatud Põhja ja Lõuna meditsiinistaabi vahel. Praegu on tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul kõige kriitilisem olukord Tallinnas ja Põhja meditsiinistaabis laiemalt.

Samuti on kriitiline olukord Ida-Virumaal, mis kuulub Lõuna meditsiinistaabi alla. Ülejäänud Lõuna regioonis on veel haiglaravi kohti ning sinna on ka patsiente Põhja regioonist ümber suunatud.

Haigete vedamisel on oma mõju: samal ajal kui kiirabi viib inimesi ühest linnast teise, ei saa ta ju väljakutsele sõita. Sellele, kuidas kiirabi sellest koormusest vabastada, püütakse praegu lahendust leida.

Tanel Kiik sõnas, et ilma vaktsineerimiseta oleks meil ilmselt praegu vähemalt 100 inimest haiglates rohkem ning haiglate personaliprobleem oleks märksa suurem, sest töötajad nakatuksid. V

aktsineerimise laiem mõju hakkab ilmnema küll alles kevade teises pooles, kuid kas või hooldekodudes on see juba praegu tuntav.

Põhjalikumat käsitlust hetkeolukorrast loe viimasest Maalehest.