KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE
Inimene õpib kogu elu... Oh, saaks juba kontaktõppele!

Kui maha kukub nuga, siis tuleb meesterahvas.

Kui maha kukub kahvel, siis tuleb naisterahvas.

Kui lusikas nurka visatakse, siis tulevad matused.

***

Kui tahetakse probleemiga täie teravusega tegelda, tuleb knopka toolilt lauale tõsta.

***

Kaval mees kasutab kere peale saamise korral alati kehadublanti, ja kui pinda käiakse, siis pruugib ikka asenduspinda.

LEITUD MÕTE

HEIKI RAUDLA Viljandist

Mida kauem sa kodus istud, seda rohkem sarnaned kodutuga.

TÕSI TAGA


Andres Ülviste

  • Kes raha ei loe, sellele raha ei loe!
  • Mõnikord on mureks liigne muretus.
  • Kõva sõna süües võib hambad murda.
  • Kogemata põrudes saab põrutava kogemuse.
  • Ühekülgne unimüts ei saagi teist külge keerata.
  • Mõni mees on nagu üksik hunt, ja seegi lamba­nahas!
  • Kui kandepind ei suuda kanda, siis tuleb see maha kanda.
  • Tulnukatega on raske heidelda, sest nad on teiselt planeedilt.
  • Kõrgel kohal olles on vihmavarjuhoidjast hoopis vajalikum langevarjuhoidja.
  • Kõiki mune ühes korvis hoides ei pruugigi sügisel üldse olla tibusid, keda lugeda.
  • Üks õige tuletõrjeinspektor on valmis tuleohutuse eest tuleriidale minema!
  • Kui sul ikka hingamisruumi ei ole, siis ei aita ka hapnikuaparaat.
  • Suureks ninaks saamiseks peab olema karjääri peale hea nina.
  • Ka sügavpunasel ajal oli mõnel inimesel helesinine unistus.
  • Hea hüppevõimega boss kipub pidevalt peale hüppama.
  • Kes on nälga näinud, see ei ütle näljale “nägemiseni”!
  • Koolide õppekavas võiks olla antikehaline kasvatus.
  • Kus probleemsed pakid, seal pakilised probleemid.
  • Puhastustules ei aita rikkurit ka raha põletamine.
  • Terava silmaga laskurit on väga raske üle lasta.
  • Kohtuniku vile peale ei saa vutimees vilistada.
  • Koduseinte toetus pole laest võetud.
  • Vaeseid kihistumine juba kihistama ei aja!
  • Kas pärast kaugtööd saab kaugpensionile?
  • Kas taganemistee võib olla püsti ees?
  • Ääremaastumist on ka mere ääres.
  • Ühistranspordis on eesliinibussid.
  • Nuga on vahe vahend.
  • Luuser lasi leiba luusse.
  • Loll mängis börsil tulega.
  • Kui asi lonkab, on lonkamine asjalik.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Ka nii võib rikkaks saada

Üks iluasjade kaupmees olevat kümne aastaga miljonäriks saanud. Ta õpetanud papagoi rääkima nii, et see igale naisterahvale, kes tema ärisse sisenenud, öelnud: “Ilus inimene!” Kiitus teeb alati inimese meele rõõmsaks, iseäranis on seda näha edevate naisterahvaste juures, ja rõõmsa meelega ostetakse palju iluasju ning kallist hinnast ei hoolita.

Ja kui veel jutt laiali läheb, et sellel kaupmehel on niisugune tark lind, siis käib seal äris väga palju inimesi, kes iga kord kauba eest ka palju raha sinna jätavad. Et sel viisil raha sissetulek kõige paremini õitseb, on iseenesest mõista.

“Ühele kraam pandiks panna ja panti pandud kraam teisele ära müüa – see on hea äri!” ütles üks mees teisele.

Härra Sumberg, kellest teadis iga mees, et tal vara polnud, elas siiski õige suurel viisil. “Kuidas sa ometi nii uhkesti elada võid, kui sul sugugi vara pole, sellest mina aru ei saa,” ütles talle kord üks sõber. “See on koguni lihtlabane asi! Vaata, ma jätan ikka oma vanad võlad maksmata.”

“Või nii, ja siis uued tasud ilusti ära?” küsis sõber.

“Ei, seda mitte,” ütles härra Sumberg, “need lasen vanaks minna.”

Kõrtsmik kiitles oma külaliste ees, et iga toobi õlle juures, mis ta müüb, viis kopikat kasu saab. Imestades küsisid külalised, kuidas see võimalik saab olla, sest üks toop õlut maksis just viis kopikat. “Vaadake, armsad sõbrad,” vastas kõrtsmik, “ühe kopika saan ma müümise eest mõisniku käest, ühe kopika eest panen ma õllele vett hulka, ühe kopika eest kallan ma õlut vahu tõttu vähem kannu, ühe kopika eest joon ma ise ja ühe kopika eest jätab igaüks õlut kannu sisse järele.”

Mees teisele mehele: “Teie tahate oma peremehe tütre neiu Irma endale naiseks võtta, ta ju väheke inetu?” Mees: “Pole viga, minu omaks saab peale Irma ka firma.”

Üks sõber räägib teisele: “Õigupoolest peaksid kõik naisterahvad rinnas kandma ühte tähte, mille peale on kirjutatud, kui palju nad mehele minnes kaasavara saavad.”

Peremees: “Teie tahate siis minu tütart endale naiseks. On teil ka varandust?” Noormees: “Esialgu veel mitte, aga mul on lootust saada.” Peremees: “Ja kellelt, kui küsida tohib?” Noormees: “Teilt.”

Majaproua: “Ma tahaksin kuulda, mis teie arvate, leitnandihärra: kumba peate teie paremaks, kas armastuse- või rahaabielu?”

Leitnant: “Kui teie seda minult teada soovite, armuline proua, siis pean ma tunnistama: armastusabielu hästi palju rahaga.”

Isa: “Te tahate minu tütart kosida, aga keda nimelt? Mul on neid kolm: noorem, Hilda – 15 000 rubla kaasavara; keskmine, Päivi – 30 000 rubla kaasavara; ja vanem, Enda – 45 000 rubla kaasavara.”

Kosilane: “Kas enam vanemat ei ole?”

Üks rikas advokaat suri ära ja oli kogu oma vara testamendiga hullumajale pärida jätnud. Tema testamendi lõpus seisis ka põhjendus: “Hulludelt olen minagi oma varanduse saanud.”

SÕNAMÄNGE
TARMO VAARMETS
Rahval on villastest kampsunitest villand.
Ka vipil juhtub viperusi.
Tekstiilikunstnik peaks valdama nii teksti kui ka stiili.
Liiga kondised ei pääse koondisesse.
Ralli on kallis lõbu, odavise pisut odavam harrastus.
Kas vaenukäole tohib vaenukõnet pidada?
Kas märtsis saavad lumememmedest märtrid?
Võimule tulles teenitakse ordeneid, võimult lahkudes vahistamisordereid.

TÕRRE PÕHJAST

BERTRAND RUSSELL

Mõnusalt raisatud aeg pole raisatud aeg.