Saaremaal läheb hästi. Arstide üleskutse järel on haigla koormus pea poole võrra vähenenud

Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane sõnul on aasta tagasi haigestunutel siiani antikehad. “Oleme karjaimmuunsusele aina lähemal,” avaldas ta lootust, et aprillist sügiseni peaks tulema rahulikum aeg.

Märtsi algul kirjutas Maaleht, kuidas Saaremaal on ühe kuuga koroonaviirusesse nakatumine kuuekordistunud. Nakatumisnäitaja saarel oli selleks hetkeks Eesti suurim — 1904. Kuressaare haigla tegi päev hiljem üleskutse kogukonnale: piirame kümneks päevaks kontakte ja surume sellega viiruse alla.

Päevi hakati lugema 9. märtsist. Selleks hetkeks oli haiglaravil 28 koroonaviiruse patsienti. Nakatumisnäitaja oli juba 1922 ja 7 päeva keskmine nakatunute arv päeva kohta 44. Tagantjärele mõneti utoopiliseks eesmärgiks seati viimane number kümne juurde saada.

“Mulle tundub, et saarlased on hakanud viimastel nädalatel olukorra tõsidust mõistma, ka Kuressaare tänavatel on inimesi senisest vähem näha,” täheldas Tuisk.

Seda toetavad ka numbrid. Praeguseks on nakatumisnäitaja langenud 1593 peale, näiteks Harjumaa ja Lääne-Virumaa on tänase seisuga ületanud 2000 piiri. Nakatumisnäitajast ehk olulisemgi on aga haiglaravi vajavate patsientide märgatav vähenemine. Hetke seisuga on haiglas 16 inimest.

Laine lõpp paistab

Laane avaldab lootust, et nakatumisega on selle laine puhul tipphetk nüüd saavutatud. “Märtsi lõpuks võiks olla olukord kontrolli all,” järeldab ta praegusest trendist. Levikuga peaks täielik lõpp saabuma tema sõnul juba aprillis ja siis võiks alata muretu periood kuni sügiseni.

Sealt edasi sõltub Laane sõnul juba sellest, kuivõrd tõhusaks on vaktsineeritutest ja läbipõdenutest kujunemas karjaimmuunsus.