Pärast maailma taasavanemist 30 aastat tagasi tabas eestlasi lääne inimestega kokku puutudes üllatus – kui meie võtame külla minnes enesestmõistetavalt kohe sisenedes välisjalatsid ära, siis nemad seda ei tee.
Teema pakub huvi mitte asjana iseeneses, vaid kui nähtus, milles avalduvad inimeste arusaamad puhtusest, omast ja võõrast, privaatsest ja avalikust. Kuidas piiritletakse, mis on ainult ”meie” oma, kuhu “nemad” kutsumata ei tule.
Kahtlemata on jalgade lahtivõtmisel praktiline otstarve – hoida puhtust. Kuid on ka sümboolne tähendus – märgistada piire sotsiaalses ruumis. See tava muutus meil suhteliselt lühikese ajaga (30–40 aastaga) normiks.