Mine loovuta verd: veredoonoreid käib viiruse tõttu väga vähe
(2)Eelmisel nädalal otsustasin pärast pikka kõhklemist jälle verd loovutama minna. See oli mu jaoks 30s kord, kuid niisugust pilti nagu Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses avanes, polnud mu silmad varem küll näinud!
Kui tavapäraselt on kohal mitu doonorit, nii et näpuotsast vereproovi võtmist ja vererõhu mõõtmist tuleb oodata, siis nüüd olin ainuke doonor. Kõik seitse verekeskuse töötajat olid ainult minu päralt!
Kas inimesed ei julge koroonahirmus verd loovutama tulla? Eks minagi mõtlesin ja kaalusin mitu nädalat ja sain vahepeal kolm kutset, enne kui julguse kokku võtsin.
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse direktor Helve König tunnistas, et praegu on doonorite arv tulenevalt piirangutest veidi vähenenud ning piisava verekomponentide varu tagamiseks saadetakse doonoritele kutseid vastavalt vajadusele.
„Kuna plaaniline töö on piiratud ning verekomponentidel on ka oma säilivusaeg, tuleb koguseid üsna täpselt planeerida,“ selgitas ta lisades, et doonorid on endiselt TÜ Kliinikumi verekeskusesse oodatud.
„Viimasel ajal oleme märganud, et on suurenenud vajadus doonoriverest valmistatud trombotsüütide kontsentraatidele ja seoses sellega oleme rohkem pöördunud meie afereesidoonorite poole tulla verekeskusesse loovutama just trombotsüüte,” rääkis ta.
Aferees on protseduur, mille käigus saab doonori verest koguda spetsiaalsete masinate abil vajalikku verekomponenti. Ülejäänud verekomponendid kantakse doonorile tagasi. Regionaalhaigla verekeskuses saavad afereesidoonorid loovutada kas vereplasmat või trombotsüüte ja plasmat.
Kuna afereesi protseduurideks sobivad doonorid, kes on vähemalt kaks korda verekeskuses täisverd loovutanud ja vastavad afereesidoonorite nõuetele, palutakse afereesidoonoriks soovimisest teada anda verekeskuse personalile. Rohkem infot afereesist saab lugeda verekeskuse kodulehelt.
Doonorite ohutuse tagamiseks jälgib verekeskus nii Terviseameti juhtnööre kui Regionaalhaiglas kehtestatud nõudeid koroonaviiruse leviku ennetamiseks. Nõuded personali suhtes: tööle on lubatud ainult terve töötaja, kes ei pea olema karantiinis/eneseisolatsioonis; personal jälgib kätehügieeni nõuded ja kannab FFP2 respiraatorit. Doonoripäevade läbiviimisel on doonoritele tagatud käte desinfitseerimisvõimalus ja kaitsemaskid. Doonoripäevadele on oodatud ainult terved inimesed, kellel pole neile teadeolevalt viimase kahe nädala jooksul olnud lähikontakti covid-positiivse isikuga.
Lisanõuded doonoritele seoses koroonaviiruse levikuga:
Kui doonor on COVID-19 läbi põdenud ja terve, võib ta verd loovutada 14 päeva pärast negatiivset RNA testi või 14 päeva pärast sümptomite kadumist.
Kui doonor on kokku puutunud kinnitatud COVID-19 diagnoosiga inimesega võib ta verd loovutada 14 päeva pärast kontakti haigega või pärast seda kui 10. päeval on SARS-CoV-2 PCR test olnud negatiivne.
Kui doonor on reisinud välismaal, siis pärast COVID-19 levikupiirkonnast saabumist kehtib talle 10-päevane vere loovutamise keeld. Info riskiriikide kohta on kättesaadav siit.
Covid-19 vaktsiinidega seoses kehtivad doonoritele järgmised piirangud:
Pärast vaktsineerimist nõrgestatud viirusega (siia kuuluvad ka viirusvektoril põhinevad vaktsiinid, nt, tootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV) – on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
Pärast vaktsineerimist surmatud viirusega, komponentvaktsiiniga või mRNA vaktsiiniga (nt, tootjate Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna) – on vere loovutamine lubatud, kui inimene on terve.
Kui ei ole võimalik kindlaks teha, mis tüüpi vaktsiini kasutati – on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
