Immunoprofülaktika komisjon soovitab: alla 60-aastastele AstraZeneca vaktsiinikuuri mitte alustada, pooleliolevad lõpuni viia
(430)
Eile kogunes riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et arutada AstraZeneca vaktsiini teise doosi manustamise küsimust alla 60-aastastel inimestel ja selle vaktsiini kasutamise soovitused taas üle vaadata.
"Soovitus on teha teine doos kokkulepitud ajal. Ravikuuri lõpuleviimiseks ja täiskaitse tekkeks on vaja kahte annust ja tõenäosus, et pärast teist annust tekiksid need tõsised harvaesinevad tromboosid koos trombotsüütide vähesusega, on väga väike," ütles Kiisk Maalehele.
Üldist trombiriski, näiteks jalaveenide trombi või ajuinsuldi riski AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimine Kiiski sõnul ei suurenda. Teisisõnu - kui säärane trombirisk on muul põhjusel olemas, siis seda AstraZeneca ei mõjuta.
"Lisaks - uuringute alusel on teisi, teadaolevaid kõrvaltoimeid (nt palavik, üldine halb enesetunne jne) teise doosi järgselt tekkinud vähem ning need on leebemad," põhjendas Kiisk.
Komisjoni juht Maris Jesse: "Kui inimesel ei tekkinud tõsiseid terviseprobleeme 1. vaktsiinisüsti järel, on ekspertide hinnangul väga väike võimalus, et need võiksid avalduda 2. doosi järel. Kindlasti peaksid kõik vaktsineeritud oma tervist pärast vaktsineerimist tähelepanelikult jälgima ja vajadusel pöörduma nõu küsimiseks arsti poole."
Üliharvade AstraZenecaga seotud trombide osas aga tuleb oma tervist pärast vaktsineerimist jälgida ning juhul, kui palavik kestab rohkem kui 3 päeva või tekib kuni 20 päeva jooksul mõni järgmistest sümptomitest, võtta koheselt ühendust arstiga:
- hingeldus,
- rindkere- või kõhuvalu,
- jäseme turse või jahedus,
- tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine,
- püsiv veritsus,
- väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid, verevillid nahal.
"Vaktsineeritu peab kohe võtma ühendust arstiga või pöörduma haiglasse, kui pärast vaktsineerimist tekivad neuroloogilised nähud nagu raske ja püsiv peavalu ja nägemishäired," rõhutas Kiisk.
Jääb kehtima: AstraZenecaga vaktsineerida vaid üle 60-aastaseid
Komisjon soovitab endiselt mitte alustada AstraZeneca vaktsiiniga uusi vaktsiinikuure noorematel kui 60-aastastel inimestel, kuni on rohkem infot trombotsüütide vähesuse ja tromboosi tekkemehhanismi kohta, mis võimaldaks selle tekkimise riski hinnata ja vähendada.
AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimise järel on erinevates riikides ette tulnud üliharvad seni veel teadmata toimemehhanismiga ebaharilikud trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhud, mille seost vaktsineerimisega pole kinnitatud, kuid mille seost vaktsineerimisega ei saa välistada.
Kõnealused juhtumid on tuvastatud ca ühel vaktsineeritul 100 000 kohta. Euroopa Ravimiamet on praegu uurimas nende juhtude võimalikku toimemehhanismi ja seost vaktsiiniga. Euroopa Ravimiamet ei ole oma üldist ohuhinnangut AstraZeneca vaktsiinile muutnud.
Komisjon rõhutas, et üle 60-aastastele (k.a.) inimestele pakub AstraZeneca vaktsiin endiselt turvalist kaitset COVID-19 haiguse vastu. Valdav osa trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhtumitest, mille puhul uuritakse seost vaktsineerimisega, on esinenud alla 60-aastastel inimestel ja üldist tromboosiriski (nt jalaveenide tromboos või ajuinsult) vaktsiin ei suurenda.
Komisjon soovitab mitte alustada AstraZeneca vaktsiiniga uusi vaktsiinikuure noorematel kui 60-aastastel inimestel, kuni on rohkem infot trombotsüütide vähesuse ja tromboosi tekkemehhanismi kohta, mis võimaldaks selle tekkimise riski hinnata ja vähendada.
