Ühiskonnas suureneb ootus, et põllumajandus ei kata mitte ainult meie toidulauda, vaid pakub mitmeid muidki avalikke hüvesid. Olgu selleks siis terve muld, puhas õhk, mitmekesine maastik või elurikkus.
On ülimalt ekslik arvata, et põllumajanduse keskkonnamõju on olematu. Igasugune inimtegevus jätab loodusele oma jälje. Teisalt on väga ühekülgne arusaam, et intensiivne tootmine ja suur saagikus seostub automaatselt suurima keskkonnakoormusega.
Kui muld on piisavalt võimekas, ilm taimekasvuks soodne ja sisendite kasutus tasakaalustatud, võib ka intensiivtootmise jalajälg keskkonnale üsna väike olla. Seda isegi juhul, kui taimekasvatuse efektiivsuse ja keskkonnamõju näitajaid arvestada pindala alusel. Veel väiksem võib see jälg olla aga juhul, kui arvestust pidada toodanguühiku kohta.