„Järjest rohkem on neid, kes tulevad ise omal initsiatiivil,“ sõnas Kasearu.

Viimastel aastatel on vähenenud nende hulk, kes on teenistusega rahulolematud. „Nende ajateenijate rahulolu teenistusega, kes tulid hea eelhäälestusega, on tunduvalt kõrgem,“ märkis Kasearu. Rahulolu juures on olulised komponendid, kui palju enda jaoks kasulikku saadi, uusi oskusi omandati või kehalist vormi parandati.

Viiendikul ajateenijaist on juba eelnev kokkupuude riigikaitsega ning nende hulgas on arvuliselt rohkem neid, kes soovivad osaleda nooremallohvitseri kursusel. Kui vaadata üldiste hinnangute kujunemist, siis rohkem on ajateenistusega rahul need, kes on teinud kaitseväelist karjääri ja kõige vähem rahul need, kes küll tahtsid kaugemale jõuda, kuid mingitel põhjustel ebaõnnestusid.

Eriolukord reeglina kasvatas noorte soovi panustada riigikaitsesse ja pani rohkem mõtlema kaitseväe rollile kriisiolukorras. Samuti kasvas motivatsioon rohkem spordiga tegeleda.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles, et uuringu eesmärk oli mitte ainult uurida ajateenijate rahulolu, vaid saada pilt sellest, kuidas ajateenistus kujundab reservväelaste hoiakuid tulla kogunemistele ja panustada riigikaitsesse.

„Kõik see, mis juhtub ajateenistuses, kujundab reservväelaste hoiakuid ja läheb rahvaluulena nende sekka, kes on alles ajateenistusse tulemas,“ lausus Herem.
Tema sõnul võib eelmistel aastatel arusaadavamaks muutunud ja vähem ebameeldiv ajateenistus ka põhjus, miks järjest enam tullakse ajateenistusse isikliku sooviavalduse alusel.

Heremi sõnul on märkimisväärne, et venekeelse emakeelega noored, kes algul ei soovi saada nooremseersandiks, avastavad, et kui nende keeleoskus ja haridus on piisavalt head, siis neile see võimalus avaneb. „Päritolu ei ole oluline,“ rõhutas Herem. „Kaitseväes on selles mõttes asjad hästi.“

Teine märkimisväärne uuringust silmahakkav asjaolu on Heremi sõnul noorte soov teha vabal ajal sporti.

„Me ei taha, et ajateenistuse lõpuks oleks kõik supersõdurid, aga me tahame, et kõik, kes ajateenistuse läbivad, oleksid võimalikult kaua heas vormis. Järgmise kahe aasta jooksul investeerime kaitseväes 10 miljonit, et erinevaid sporditegemise võimalusi oleks kõigi jaoks vabalt saada.“

Heremi sõnul ei saa ajateenistusse tulevaid noori kuidagi nimetada väga nõrkadeks või lumehelbekesteks. „Vorm aja jooksul muidugi paraneb,“ tõdes ta. „Aga harjutused on ka üsna spetsiifilised ja lõpuks kõik need ka ära teevad.“ Kaitsevägi on ka ajaga õppinud, kuidas võimaldada ajateenistust ka neile, kelle füüsiline vorm ei ole mingil põhjusel piisavalt hea kas mingi haiguse tõttu või muul põhjusel.

Kõige vähem on ajateenijad rahul varustusega. Herem ütles, et varustus paraneb iga poole aastaga ning väga suurt vahet pole sel varustusel, mis ajateenijad seljas kannavad või ladudes kandjaid ootab.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid