Eesti Maaülikoolis saab kalandust ja sellega tihedalt seotud vesiviljelust praegu õppida bakalaureuse- ja magistriõppekavade „Kalandus ja rakendusökoloogia“ raames.

Bakalaureuseõppe tasemel avati vastuvõtt sellenimelisele õppekavale esimest korda 2020. aastal ja magistriõppe tasemel juba aasta varem, kuid kalanduse ning eriti just kalakasvatuse ja vesiviljeluse õpetamise ajalugu Eesti Maaülikoolis on palju pikem ning ulatub aastasse 2002.

Kuni 2016. aastani oli võimalik kalakasvatust õppida loomakasvatusega seotud õppekavade raames ja seejärel juba eraldi bakalaureuseõppekaval „Kalandus ja vesiviljelus“, kuid seoses vajadusega muuta bakalaureuseastme õppekavad laiapõhjalisemaks ühendati see 2020. aastal õppekavaga „Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia“ ning uue õppekava nimeks sai „Kalandus ja rakendusökoloogia“. Doktoriõppe tasemel on võimalik kalandust ja vesiviljelust õppida ja uurimistööd teha õppekava „Põllumajandus“ raames.

Millised on kalandushariduse väljundid?

Eesti on mereriik ja väga rikas ka siseveekogude poolest. Seetõttu on kalandus Eestis traditsiooniline ja oluline majandussektor, mis on teinud läbi suured muutused. Ka vesiviljelus ehk veeorganismide kasvatamine on väga perspektiivne ja kiiresti arenev majandussektor, mis Eesti oludes hõlmab hetkel küll vaid kala- ja vähikasvatust, kuid seoses biomajandusel põhineva nn sinise majanduskasvu eelisarendamisega räägitakse järjest enam ka vajadusest arendada mereveelist karbi- ja vetikakasvatust. Mõlema valdkonna edasine areng eeldab kõrgelt haritud spetsialistide olemasolu ning Eesti Maaülikoolil on vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingule ainuvastutus tagada akadeemilise kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamine põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppekavagrupis.

Seetõttu ongi meie eesmärk koolitada kõrgharidusega kalanduse ja vesiviljeluse spetsialiste nii avaliku kui erasektori jaoks ning anda neile teadmised ja oskused kalanduse ja vesiviljeluse valdkondade arendamiseks biomajandusel põhineva sinise majanduskasvu, ressursside kestliku majandamise ja keskkonnateenuste kasutamise põhimõtete alusel.

Kalanduses rõhutatakse jätkuvalt kalavarude säästvat ja jätkusuutlikku kasutamist, mis eeldab üldisemat arusaama veeökosüsteemide toimimisest. Meie lõpetajad on leidnud tööd nii kalanduse korraldamise eest vastutavates riigiasutustes (Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, PRIA, Keskkonnaagentuur) kui ka kala- ja vähikasvatusega tegelevates ettevõtetes. Mitmed lõpetajad on valinud ka akadeemilise karjääri ülikoolis.

Mis on Eesti Maaülikooli olulisemad uurimissuunad ja projektid kalanduse valdkonnas?

Kalanduse valdkonna teadus- ja arendustöö eest vastutavad meil kaks õppetooli: hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool ning vesiviljeluse õppetool.

Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadlased tegelevad regulaarselt näiteks siseveekogude kalastiku ja kalavarude seirega, sealhulgas kõrgelt hinnatud angerja varude ja rännete uurimisega, püügivahendite täiustamise uuringutega ning väheväärtusliku peenkala väärindamise võimaluste uurimisega.

Vesiviljeluse õppetooli teadlased tegelevad uute vesiviljelusliikide (säga, jõevähk) paljundamise, kasvatamise ja söötmise uuringutega, Eestile oluliste või ohustatud kala- ja vähiliikide (lõhe, meriforell, säga, ahven, harjus, jõevähk jt) geneetilise mitmekesisuse, lokaalsete adaptatsioonide ja ohtlike parasitaarhaiguste uurimisega ning vähivarude seirega.

Kas kalanduserialad on teie hinnangul praegu populaarsed või mitte?

Aus vastus oleks, et ei ole väga populaarsed. Sisseastumiskonkurss on väike ja väljalangevus suhteliselt suur. Aga sama probleem on ka mitmetel teistel maamajandusega seotud erialadel.

Kui vaadata harrastuskalastajate suurt arvu, siis võiks eeldada, et paljudel noortel on kalade vastu huvi. Oleks väga tervitatav, kui see huvi oleks nii sügav, et tekiks soov omandada süvendatud teadmisi ja haridust just kalanduse valdkonnas, sest töötamisvõimalused on selles valdkonnas väga mitmekesised ega piirdu ainult kalapüügi või -kasvatamisega.