| Piibujutt | Angerja |
Oli 1943. aasta suvi. Kestis II maailmasõda ja Eestis kehtis Saksa võim. Meie talu asus elava liiklusega maantee ääres.
Kord kui jälle lehmi-lambaid teisel pool maanteed asuvale karjamaale rohtu sööma viisin, leidsin tee äärest meesterahva rahakoti. Kodus andsin leiu ema kätte, kes asus asja uurima. Rahakotis oli hulk omaniku dokumente ja paks patakas sel ajal kehtinud raha.
Ema saatis koti vahelt leitud aadressile kirja ja mõne päeva pärast tuli rahakoti omanik, keegi Pääsküla mees, kohale. Ta olevat meie majast jalgrattaga mööda sõitnud ja arvatavasti siis rahakoti kaotanud. Omanikul oli väga hea meel, et sai oma dokumendid tagasi. Tänutäheks ulatas ta kogu rahakoti vahel olnud rahapataka mulle kui leidjale. Olin väga üllatunud ja rõõmus ning andsin raha vanemate kätte.
Hiljem ütles isa, et need rahatähed on Saksa Osten-margad, mille eest ei saa Eestis eriti midagi osta. Siiski – sügisel, kui läksin Pahkla kooli esimesse klassi, sai selle rahaga ära makstud õppemaks, mis oli sõja tõttu kehtestatud, ja kohalikust külapoest võisin ka kommi osta.