Ema saatis koti vahelt leitud aadressile kirja ja mõne päeva pärast tuli rahakoti omanik, keegi Pääsküla mees, kohale. Ta olevat meie majast jalgrattaga mööda sõitnud ja arvatavasti siis rahakoti kaotanud. Omanikul oli väga hea meel, et sai oma dokumendid tagasi. Tänutäheks ulatas ta kogu rahakoti vahel olnud rahapataka mulle kui leidjale. Olin väga üllatunud ja rõõmus ning andsin raha vanemate kätte.

Hiljem ütles isa, et need rahatähed on Saksa Osten-margad, mille eest ei saa Eestis eriti midagi osta. Siiski – sügisel, kui läksin Pahkla kooli esimesse klassi, sai selle rahaga ära makstud õppemaks, mis oli sõja tõttu kehtestatud, ja kohalikust külapoest võisin ka kommi osta.