Lamemaadlus rahvusspordialaks!

TÕSI TAGA • ANEKDOOT • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • LUULETUS • PAETISME • SAJANDITAGUNE NALI • SÕNAMÄNGE • SÕNASELETUSI • LOOSUNGID • KARIKATUURID

ANEKDOOT

ANDRUS TAMME huumorikogust

“Hei, mehed, mis te siin teete?”

“Vaktsineerime!”

“Kas ma saaksin ka end vaktsineerida?”

“Tule sisse, vennas! Mis vaktsiini soovid? Meil on siin oma kodumaine Valge vaktsiin, on Šoti single malt vaktsiini, on Tšehhi heledat ja tumedat vaktsiini, Armeenia viietärnilist vaktsiini, no ja muidugi leidub ka kodust, 65% sisaldusega antigeeni.”

“Et kohe nii suur valik?!”

“No hea inimese jaoks pole vaktsiinist kahju. Aga vaktsineeri end kiiremini, enne kui garaaži-nais-terviseamet saab jaole!”

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

Maja põleb

Selle loo rääkis mulle raadiomees Esko Tasa umbes 40 aastat tagasi ühel asutuse peol, kus tema oli külalisesineja ja mina näärivana.

***

On 1937. aasta. Ühes Moskva ühiskorteritega majas istub koos perekond ega julge magama minna, sest äkki tulevad nemad Musta Rongaga. Kell on juba kaks öösel, kõik istuvad suure ümmarguse laua taga, riided seljas ja joovad teed ning vestlevad vaikselt. Ainult 82aastane hambutu vanaisa tukastab aeg-ajalt, kuid siis ärkab, kastab kangkõva baranka kuuma tee sisse ja lutsutab seda siis oma hambutu suuga.

Äkki kõlab öövaikuses koputus. Keegi ei julge tõusta, sest äkki on ukse taga nemad. Lõpuks vanaisa tõuseb püsti, läheb, tal pole nagunii enam palju aastaid jäänud. Järgneva poole tunni jooksul ei juhtu midagi.

Äkki avaneb uks ja sisse astub vanaisa, kes teatab rõõmsalt: “Ei olnudki nemad, oli naabermaja kojamees, kes ütles, et meie maja põleb.”

Perekond hingas kergendatult ja jätkas teejoomist.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Ära kunagi püüa jätta inimesi enda varju, sest siis ei taha nad su varjugi näha!

Ebakindlus heiskab allaandmise märgiks valge lipu juba siis, kui vaenlasest pole veel kippu ega kõppu.

Vanuatu saartel pidavat kehtima põhimõte, et mida rohkem on mehel sigu, seda parema naise ta saab, kusjuures ise võib ta olla ikka täielik siga.

SÕNASELETUSI

VEIKO MÄRKA

Sangviinik – mugava käeshoidmis­vahendiga alkohoolik.

Koleerik – inetu Rootsi kuningas varasel keskajal.

Mingisugune – ameerika naaritsa sarnane.

Tulease – saabu, magamiskoht.

Sajandid – sa mängid lolli.

Jäätis – pikka kasvu jätis.

Kontroll – luukere osa näidendis või filmis.

Parasiidid – ebanormaalsed riidesordid.

Punktiir – kettide ja haaknõeltega laskepaik.

Lüpsikult – piima andev isane siga.

Suletud – ilma lindude marrasknahast kasvavate moodustisteta.

Katastroof – muuda väljapaistmatuks värsside rühm.

Kõrvaluulits – välise kuulmiselundi kondiga prostituut.

Panama kanal – Kesk-Ameerika väikeriigi kuke elukaaslasel.

Kuusetukad – planeedi Maa kaaslase viletsad hobused.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

Sinikas ei paita silma!
Kaabakat lausa kisub kiskuma.
Edaspidi elame valgusfoori valgusel!
Mina usaldan vaid teaduspõhist nõiakunsti.
Mängusõltuvuse tekkimine sõltub mängust.
Kui peale käiakse, ära lase endale pähe astuda!
Pidevalt sõnu süües võib lõpuks sõnatuks jääda.
Giljotiini all olles on hilja oma peaga mõtlema hakata.
Kerge on heaga loobuda, kuid raske on loobumist heastada.
Inimeste väärtustamiseks ei sobi neile hinnasilte külge riputada.
Üks räägib aiast ja teine aiaaugust, aga aia taha läinud vasikast ei kõssa keegi!
Kui läheb ligimese tõrvamiseks, siis on mõni tüüp nagu üks suur tõrv.
Kahe otsaga asja puhul oleneb palju sellest, kummast otsast vaadata.
Ärkamisajal tuleb koondada kõik edumeelsed jõud võitlusse unega!

• Ka maskivastasel on õigus olemas olla! Aga olgu siis omaette.
• Tibi teab, et laiali tohib ajada meeleavaldust, aga mitte meiki!
• Kui talle ust näidatakse, püüab loll jala ukse vahele saada.
• Mis maa see on, kus pole ühtki mäge? Eks ikka lamemaa.
• Küünarnukkidega tee tegemiseks eurotoetust ei maksta.
• Vutimees ei tohi pallimurul olla madalam kui muru!
• Mõni inimene on parandamatu maailma­parandaja.
• Ka tagasiastumine võib olla provokatiivne samm.
• Väga raske on alt üles vaadates silmitsi seista.
• Moodsal ajal on hingekarjaseks elektrikarjus.
• Kõige kergemini läheb toss välja tossikesel.
• Seal on ikka hea, kus sigade katku pole!
• Umbkeelsus räägib küllalt selget keelt.
• Kas ka ruutpesiti saab ringi istutada?
• Loll läheb males matti võtma.
• Grafomaan ajalugu ei kirjuta.
• Negativism on elukunstivool.

LUULETUS

VEIKO MÄRKA

Päästeameti tõdemus

Lõoke see toob lõunasooja,

pääsuke toob päevasooja,

kull toob kulupõlengu.

PAETISME

JÜRI PAET

Ka kõik suured haritlased on alustanud A-tähest.

Kui tunnete aeg-ajalt kõrvetisi, siis loobuge nõgesesöömisest.

Raha eest saad sõpru osta seni, kuni sul raha jätkub.

Kevadkünd ei ületa uudisekünnist.

Riisi kasvatatakse märgaladel, aga miskipärast nimetatakse riisi kuivaineks.

Kui oled sent surmale võlgu, siis vikatimees sind jutule ei võta, kuni võlg on tasutud.

Kui soovite kiiresti midagi unustada, siis sööge haugi.

Asendamatuid naisi ei ole, peale ema muidugi.

Tõele jälile saamiseks kasutatakse valedetektorit.

Kas ämmaemand on naise või mehe ema?

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Õnn

Kord rändas õnn mööda ilma ja otsis endale asupaika. Ta jäi ühe maja ukse ette seisatama, kus lõbus seltskond koos oli, ja koputas. Aga lõbutsejad ei kuulnud õnne koputamist.

Õnn rändas edasi. Ta jõudis majani, kus kurbus ja häda valitsesid. Õnn koputas. Majas kuuldi koputamist, aga keegi ei julgenud avada, sest arvati, et uus häda on tulemas.

Õnn läks edasi. Ühe suure toreda maja ette jäi ta seisma. Siin elas rikas kaupmees. Õnn koputas. Rikas kaupmees kuulis koputamist ja tema vaimusilme ette ilmus kõige suurem õnnetus – pankrot. Ta ei avanud ust.

Ja õnn läks edasi. Rikka kaupmehe lähedal elas vaene käsitööline. Juba terve aasta oli ta üht haigust teise järel põdenud. Tervet perekonda ähvardas nälg. Õnn tahtis teda päästa, ta koputas. Haige käsitööline kuulis koputamist, aga ta ei liigutanud end, et tõusta ja ust avada, sest arvas, et järjekordne haigus on ukse taga.

Õnn oli kurb, et keegi teda ära ei tundnud. Ta tahtis jäädavalt inimeste keskelt lahkuda.

Õnn oli juba minekul, kui keegi teeäärses majas ukse avas ja teda sisse kutsus. Õnn teadis seda inimest – teised pidasid teda rumalaks ja põlgasid. Õnn naeratas, astus majja ja ütles: “Ma jään sinu juurde ja tahan sind aidata.”

SÕNAMÄNGE

TARMO VAARMETS

Lame maa

Ka lamemaalane võib ajada kohati üsna ümmargust juttu.

Lamemaalast ei tasu Kuu peale saata. Kellele seda lamedat Kuud tarvis on?

Lamemaalane vaatab telekast jäähokit, mitte jalgpalli.

Lõunapoolusel käib lamemaalane kas või alasti, aga mitte mingi hinna eest pea alaspidi.

Ekspeditsioonil, kus otsiti paranähtusi, ei leitud ühtki lumeinimest, küll aga avastati mitmeid lamemaalasi.

Kas lamemaalase kuusirp on vasarat tunda saanud?

Lamemaalane otsiks Marsilt vee asemel viskit.

Lameda Maa teemal korraldatakse lamenti.

Kas lamemaa naljad tunduvad liialt lamedad?

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!