Nutikas veebirakendus aitab kalu määrata
Kalanduse teabekeskuse loodud kalu tundev tehisintellekt on nutikas leiutis, mis aastajagu aega kestnud arendamise peale omamaised kalad kenasti ära tunneb – määrab õigesti umbes neli kala viiest. KalaAju on veebirakendus, mis toimib ka nutiseadmetes. Eraldiseisva äpi, mida saab enda telefoni alla laadida ja ka internetiühenduseta kalavetel kasutada, arenduseks tööd käivad.
Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik kutsub kõiki kalasõpru üles nii rakendust katsetama kui ka uute fotodega varustama.
„Hakkasime KalaAju eelmisel suvel arendama,” ütleb ta ja selgitab, et tegu on nutimäärajaga, mis põhineb fototuvastusel – tehisintellekt on kasutanud kalade tundmaõppimiseks fotosid. Mida rohkem talle iga kalaliigi kohta erinevaid fotosid näidata, seda kindlamalt ta neid ära tunda suudab. Ideaalis peaksid määrajale kõik siinsed kalaliigid tuttavaks saama, aga praeguseks on ta saanud tundma õppida enamlevinud 79 kalaliiki.
Lihtne kasutada
KalaAju kasutamine on väga lihtne. Tuleb minna aadressile kalaaju.ee. Kui siis on soov kala määrata, tuleb kaamera kalale suunata ja teha pilt või valida juba olemasolev foto.
Kui rakendus fotolt kala ära tunneb, annab ta kohe koos lühikese lisainfoga vaste. Kui ta kala ära ei tunne, annab ta juhised, kuidas võiks kala pildistada ja uuesti proovida.
Suurtele ja väikestele kalahuvilistele
KalaAju on mõeldud väga erinevatele kalahuvilistele. Abi võib saada nii kutseline kalur kui ka harrastuskalapüüdja, samuti sobib rakendus teadmiste täiendamiseks noortele loodusesõpradele.
Kalu määrata võib igal pool – merel või siseveekogul, kalapoes või turuleti juures, rannalt kala leides või klassis Eesti kalu tundma õppides.
Kuna tegu on nutivärgiga, on see ilmselt huvitav ka nooremale põlvkonnale, kellele vanemad või õpetajad KalaAju rakendust näidata võiksid.
Rakenduse juurest on kerge edasi liikuda ka klassikalise määraja kasutamise juurde, kui selleks vajadus või huvi tekib. Selleks on rakenduses viited aadressile eestikalad.kalateave.ee, kus on ka pikemad kalade kirjeldused, veel pilte ja juba mainitud klassikaline kalamääraja. Viimase kasutamine on küll paras pusimine. Eelmainitud klassikaline kalamääraja on saadav ka allalaaditava äpina – Eesti kalad.
Praktilised väljundid
Lisaks sellele, et kalade tundmaõppimine on huvitav, on KalaAjul ka palju praktilisi rakendusvõimalusi, mis kalasõprade elu tunduvalt lihtsamaks teevad.
Rakendus aitab teha vahet sarnastel liikidel, mis muidu omavahel kergesti segi võiksid minna, kuid õige liigi äratundmisest sõltub vahel see, mida kalasõber tegema peab.
Veaohtlike liikide eristamine
Kindlasti on rakendusest palju kasu veaohtlikel liikidel vahet tegemiseks. Näiteks on küllalt sarnase välimusega kalad nurg ja latikas. Viimasele on aga kehtestatud alammõõt, millest väiksem kala tuleb püügiolukorras kohe vette tagasi lasta. Kui kalapüüdja pole päris kindel, kumma kala ta kätte sai, võib kohe KalaAjult järele küsida. Siis on teada, kuidas edasi tegutseda – alamõõduline latikas tuleb lasta edasi kasvama, nuru aga võib sõltumata suurusest kaasa võtta.
Mõneti sarnased on ka tõugjas ja suur särg. Tõugjas on aga kaitsealune liik ja teda püüda ei tohi. Ka siin annab KalaAju kiiresti vastuse, mis tagab selle, et harrastuskalapüüdja looduskaitsereeglitega vastuollu ei lähe. Juriidilist kaalu KalaAjul küll pole ja kahtluse korral tuleb käituda pigem ettevaatlikult – lastes suure särje, kes äkki on tõugjas, vette tagasi või kasutada kalateadlase või siis klassikalise määraja abi. Aga esimese kiire vastuse annab kindlasti KalaAju.
Fotosõbrad saavad kaasa aidata
Praegu on KalaAju teadmistevakas 79 erinevat kalaliiki ja fotopangas umbes 30 000 pilti, millest eelmiste üleskutsete peale on Eesti kalasõbrad ülitänulikele rakenduse loojatele saatnud umbes 3300 fotot. Ehkki see kogus tundub hiiglaslik, on seda tegelikult pigem vähe.
Rakenduse loojad hindavad, et iga liigi kohta võiks KalaAju fotopangas olla vähemalt 500 fotot, selle saavutamiseks on aga veel pikk tee minna.
Siin on teretulnud kõik Eesti fotosõbrad! Pildid on oodatud igalt poolt, kus kalu kohatakse – nii loodusest, tuttava kalamehe juurest kui ka poest või turult.
Pildistamise juhend
Oodatud on nii varasemad kui ka äsjapüütud kalade fotod. Kala võib fotol olla nii õnge otsas, käes kui ka maapinnal. Et KalaAjul oleks kergem liiki määrata või hiljem fotolt tunnuseid õppida, on eriti kasulikud fotod, kus kala on asetatud külili ühel toonil taustale – kaadris kindlasti kogu kala ninamikust terve sabauimeni. Kala peaks olema puhas – see tähendab, et mitte näiteks heinane, mullane või lumine.
Auhinnad ja loosimine
Üks vaheloosimine on juba toimunud ja auhinnad võitjateni toimetatud. Aga auhindade loosimisi tuleb veel. Kõikide fotosaatjate vahel loositakse välja kolm Shimano spinningukomplekti, kaks ajakirja Kalastaja aastatellimust ja kaks ajakirja Paat & Merendus aastatellimust.
Haruldasematest kaladest fotode saatjatel on suurem võiduvõimalus!
Järgmine vaheloosimine toimub kõigi 30. juuniks 2021 foto saatnute vahel.
Kindlasti ei tasu fotode postitamisega oodata juuni lõpuni, vaid oleks hea, kui neid laekuks pidevalt, sest siis saab KalaAju juba jooksvalt targemaks.