Sel aastal oli valmis 23 sadamat


„Areng oli tõusvas joones ja oli plaanitud nii ka jätkuma. Sel aastal soovis külalisi oodata juba tervelt 23 kalasadamat,” ütleb Toomas Armulik. Ürituse märksõnadeks oli mõeldud värske kala otse paadist, kalanduse ja meisterdamise õpitoad, teadusteater, kalatoitude valmistamine, kalateadlaste etteasted ning kogu päeva saatjaks mereline muusika.

Kahjuks tuli plaanides teha korrektiive. Kaasinimeste tervise säästmiseks tuli avatud kalasadamate päev juba eelmisel aastal ära jätta – kogu riik oli koroonaohu tõttu lukustatud ja avalikud üritused olid keelatud.

Nii juhtus ka sel aastal. Nii üldkorraldajatel kui ka sadamatel olid tehtud kõik ettevalmistused, kuid taas tuleb pandeemiaohu tõttu vahva üritus aasta jagu edasi lükata.

Seotud kalapüügihooajaga


Võrreldes näiteks avatud talude päevaga on avatud kalasadamate päev keerulisemas olukorras. Kuna avatud kalasadamate päev on otseselt seotud kalapüügihooajaga, ei saa vahvat päeva suvel korraldada – just aprill ja mai on räimehooaeg, Pärnus püütakse siis ka palju meritinti.

Toomas Armulik ütleb, et kaalumisel oli ka avatud kalasadamate päeva korraldamine mais, mil samuti veel kala püütakse, kuid ka siis on pandeemiarisk veel liialt kõrge. Juunis aga on veed juba soojad, paljudel kaluritel püügikvoodid täis ja osa püükidest piirangute tõttu juba ka keelatud.

„Loodetavasti on elu aasta pärast juba rõõmsam, sest inimesed on siis vaktsineeritud,” loodavad avatud kalasadamate päeva korraldajad.

Päev, mis loob palju võimalusi


Avatud kalasadamate päeval on mitu head ideed. Külastajatele annab see hea võimaluse tutvuda erinevate Eesti sadamatega, kuhu muidu ehk ei satukski. Mõnusa kogemuse annab kindlasti ka võimalus osta otse merest toodud kala – vana tõde ju, et kõige värskema kala saab kätte otse sadamast, kui püüdjad merelt tulevad.

Kui positiivne elamus mereõhust, saabuvatest kaluritest ja maitsvast värskest kalast käes, tekib soov ehk teinekordki kalale randa vastu tulla ning panni peale või suitsuahju kõige värskemaid kalu soetada.

Noorematele külastajatele võib terve kalapüügiprotsess põneva üllatusena tunduda. Tõepoolest, kala jõuab toidulaudadele merest, mitte kalapoe lettidelt või vaakumpakenditest. Mine tea, mõnelegi noorele tundub meri ja kalapüük ehk lausa nii huvitavad, et võimalike elukutsete loetellu lisandub ka rannakaluri oma.

Kalurite jaoks on avatud kalasadamate päev heaks võimaluseks oma klientuuri laiendada. Kui rõõmus ostja teada saab, mis päevadel tasub randa kala nõudma tulla, naaseb ta ehk järgmistel kordadel ka ilma suure kampaaniata.

Avatud kalasadamate päev on oluline ka sadamate jaoks. Paljud väikesed sadamad on viimase kümne aasta jooksul teinud märkimisväärseid investeeringuid ja muutunud kaasaegsemateks. Nüüd on tore seda ka nii oma kogukonna inimestele kui ka kaugemalt tulnud uudistajatele näidata.

„Eesti sadamad näevad head välja ja pakuvad korralikku teenindust,” hindab Toomas Armulik ning lisab, et avatud kalasadamate päeva sügav mõte ongi lisaks meelelahutusele ja äri edendamisele ikka Eesti inimeste harimises. „Et noored ikka teaksid, et kala tuleb veest ja välja püüavad selle kalurid,” märgib ta.

Kala saab ka muul ajal


Ehkki taas ära jäävast avatud kalasadamate päevast on väga kahju, soovitab Toomas Armulik vaimu virge hoida ning merd, sadamaid ja kalureid ka vahepeal mitte unustada. „Sadamad on ju alles, kalurid ja kalad samuti,” julgustab ta ning loodab väga, et järgmisel aastal saab avatud kalasadamate päevaga taas jätkata.

„Aga selleks, et minna randa kala ostma, pole tingimata vaja üht kindlat päeva oodata,” kinnitab Armulik ja toob näiteks Pärnu kesklinna lähedal asuva Japsi kai, kus räimekaluritel vastas käimise traditsioon on inimeste jaoks kinnistunud.

Erinevates Eesti piirkondades tasub aga inimestel endil huvi tunda, millal kalurid püükidelt tulevad ja kas kohapeal ka kala müüakse. Nii on tagatud mõnus sadamakülastus ning kõige värskem kala, mis otse merest toidulaudadele jõuab. Kui ilm vähegi lubab, on praegu räime ja meritindi püügid väga korralikud.

Traditsioon on mõeldud jätkuma


„Järgmine avatud kalasadamate päev toimub 30. aprillil 2022,” soovitab Toomas Armulik selle päeva juba täna järgmise aasta kalendritesse märkida, et sellest siis kindlasti osa võtta – kaluritelt äsjapüütud merehõbedat soetades, kalatoite valmistades ja uimelisi määrates.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus. Korraldust toetab Euroopa merendus- ja kalandusfond.

Fotokonkurss kutsub lapsi ja noori kalandust märkama

Kalanduse teabekeskus kutsub 7–19-aastaseid lapsi ja noori osalema fotokonkursil „Kalandus fotosilmas“. Konkursi ideeks on kutsuda märkama kala teekonda toidulauale ning kalandust tervikuna.

Kaamerasilma võivad jääda püügile siirduvad kalurid, kalapaadid merel või siseveekogudel, kalasaak paadis, võrkude ja mõrdade püügileasetamine, õngelkäik või vähipüük pere või sõpradega, püügisaagi töötlemine, õpitoad kalandusfestivalidel, kalakasvanduste toodang või karbikasvatus, suvised kalaõpitoad või -laagrid – kõik kalandusega seonduv.

Pidlistamine ei eelda profikaamerat, nutitelefongi on tubli töövahend. Väga oodatud on meeleolu- ja tegevuspildid ning põneva kalandushetke tabamine fotosilmas. Ideede ammutamiseks võid vaadata kalanduse õppefilmi või külastada veebilehte kalateave.ee.

Pildistajaid ootavad auhinnad

Esitatud fotosid hinnatakse kahes vanuserühmas: 7–12-aastased ja 13–19-aastased. Vaheauhinnana loositakse 1. juuniks ja 1. augustiks välja spinningukomplektid.

Peaauhinnaks on binokkel, teise ja kolmanda koha võitnuid premeeritakse meenetega. Silma jäänud fotod võivad koos autori nimega koha leida kalandusteemalistes trükistes või väljaannetes. Võitjad kuulutatakse välja ning auhinnad antakse üle oktoobris 2021.

Abiks kaluriameti väärtustamisel ja kalatarbimisel

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskuse koolitusspetsialist Ave Menets märgib, et meeleolukate fotode kogumise kõrval loodetakse konkursiga kutsuda noori siduma enda tulevikku kalandusega. Kaluriametis on uus põlvkond väga teretulnud, sest praeguste rannakalurite keskmine vanus küünib üle poolsajandi. Ta meenutab ühe neljandat põlve rannakalurina töötava mehe sõnu, et teist nii head tööd polegi – saab töötada värskes õhus, omaenese tempos, lisaks hasarti ja adrenaliinigi.

Ühtlasi loodetakse anda maast madalast hoogu kalatoodete tarbimisele. Praegu süüakse ühe Eesti elaniku kohta veidi üle 15 kg kala aastas – see number võiks meie mereriigis kordadeski suurem olla.

Siit ka üleskutse lapsevanematele, klassi- ja loodusainete õpetajatele, koolide huvijuhtidele: miks mitte suunata noorpõlve koos pere, klassikaaslase või sõbraga värskes õhus kalandusvõtteid jäädvustama – liiati pälvib enim fotosid saatnud kool ka eriauhinna.

Konkursi tingimuste ja reeglitega saab lähemalt tutvuda veebilehel fotokonkurss.ee, kus leidub ka valik inspiratsioonipilte ning kalandusteemaline filmiklipp.