“No tere, kulla koolivend, üle hulga aja! Või ütlen sulle, nagu kakskümmend aastat tagasi, “vana toriseja”, siis kui sa proovisaalis kamandasid mu lavapealseid koperdamisi." (Kerge vaikib, ju on siis mõlema tiitliga nõus– J. A.) Püüan arendada sundimatut vestlust.


■■■

No oled endale ikka aadressi valinud – Pärnamäe tee, kohe surnuaia kõrval, justkui mingi võllanali...

Ei ole mingi võllanali, siit pole kaugel ära viia... Oma nalju pole mul üldse, kõik, mida räägin, on elust võetud.

Sul kukub varsti üks ilus ja ümmargune tähtpäev.

Kahjuks jah.

Miks just kahjuks?

Üks igavene jama on sellega. Tuleb siia kõiksugu inimesi pärima...

Sa ikka talud neid?

Peab ju taluma.

August Sangal on üks kena luuletus, mis mul küll peas ei ole, aga üks jupp kõlab seal niimoodi et “vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla”. Oled selle ütlemisega nõus?

(Toriseja muigab.) Sellega peaksin nõus olema küll.

Oled iseendaga rahul?

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega