Kuna väidetavasti on kolmandikule koolinoortest distantsõpe probleemirohke ja nad võivad “kaotsi minna”, uuris Maaleht võimalikke lahendusi.

“Mõnede hädas olevate õppuritega peab kool pingutama, et suhtlust hoida, et nad ei kaoks vaateväljast,” tõdeb haridusministeeriumi riigigümnaasiumide loomise koordinaator Ülle Matsin, kellel on ka Eesti esimese, Viljandi riigigümnaasiumi juhtimise kogemus. “On oluline leida kanal, mille kaudu ühenduda: telefon, e-päevik, ehk hoopis jalutuskäigud mentori või klassijuhatajaga.”

Matsini sõnul tahab ministeeriumi koole julgustada: “Praegu on võimalus minna võimalikult paindlikuks nii, nagu õppijale jõukohane.”

Kas see tähendab soovitust, et õpilasi edasijõudmatuse pärast enam koolist välja heitma ei hakata, vaid tehakse aina järeleandmisi?