„Euroopa Liit ei ole poliitiliselt sedavõrd tsentraliseeritud, kuid majanduse vaatenurgast võib riikideülese tugeva eelarve loomist üksnes tervitada. Kuna Eesti ei ole just rikas riik, siis on niisugune toetus meie jaoks suur pluss,“ kommenteerib Toom.

Euroopa Liidu plaan on võrdlemisi paindlik: osaliselt on tegu toetuste, osaliselt laenudega, mida riik võib vastavalt vajadusele võtta või mitte. Taasterahastu finantseerimiseks võtab Euroopa Liit laenu, mille tagasimaksmiseks on plaanis lähiaastatel suurendada nn omavahendeid ehk liidu omatulusid. Esimesena võetakse juba tänavu kasutusele plastimaks. Lisaks peab Euroopa Komisjon lähikuudel esitama ettepanekud süsinikdioksiidi piirimaksu, digimaksu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kohta.

Kliki siia, et näga raha jagunemise graafikuid suuremalt: Raha jagunemise graafikud

Kuidas jaguneb NextGenerationEU raha?

Majanduse taastamiseks on mõeldud 750 miljardi eest toetusi ja laene. Eesmärk on panustada see raha nii, et taastumise järel on Euroopa oluliselt digitaliseeritum ja rohelisem. Nii toetatakse energiasäästu, puhaste energiaallikate kasutuselevõttu, aga ka targemaid lahendusi nii avalikus kui ka erasektoris, näiteks digioskuste arendamist.

ReactEU ehk kiire reaktsioon kriisile

Paketi esimese osana kiideti möödunud aasta detsembris heaks ligi 50 miljardi euro suurune programm ReactEU. See on kriisile reageerimise kiireim meede, mis panustab majanduse keskkonnahoidlikku, digitaalsesse ja vastupanuvõimelisse taastumisse. ReactEU raha peavad liikmesriigid oma majandusse investeerima 2021. ja 2022. aastal.

Eestile tuleb ReactEUst 178 miljonit. Selle toel korraldatakse koroonaviiruse vaktsineerimist, testimist ja reovee seireuuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid.

Euroopa Horisont tõstab fookusesse teaduse

Üks suurema mahuga programme on Euroopa Horisont, millesse investeeritakse seitsme aasta jooksul ligi 100 miljardit eurot. See on liidu ajaloo suurim eelarverida, mis toetab digipööret. Euroopa Horisondi eesmärk on tugevdada teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni, et olla paremini valmis tulevasteks võimalikeks pandeemiateks. Muide, just eelmise Euroopa Horisondi programmi raha aitas arendada COVID-19-vastaseid vaktsiine.

Võtmeks töökohad ja investeeringud

Šokist paranevas Euroopas mängib olulist rolli ka ESF+ ehk Euroopa Sotsiaalfond, mis jagab seitsmeaastasel perioodil ligi 88 miljardit eurot. Üheks peamiseks eesmärgiks on töötajate ümberõpe, noortele töökohtade loomine ja nende oskuste arendamine. Veerand rahast suunatakse sotsiaalse sidususe kasvatamisse, näiteks vaesusriskis laste toetuseks.

InvestEU puhul on tegemist liidu antava 26 miljardi eurose garantiipaketiga, mis peaks aitama kaasata Euroopa ettevõtlusse 400 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Just siit tuleb toetus väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on samuti ühed suuremad kriisi ohvrid. Väga olulised saavad olema strateegilised investeeringud, mis aitavad tuua Euroopasse tagasi vaktsiinide, ravimite ja meditsiiniseadmete tootmist. Just InvestEU eelkäija, Euroopa strateegiliste investeeringute kava, aitas rahastada BioNTechi ja CureVaci vaktsiinide väljatöötamist.

Loov Euroopa aitab kultuuri ja Erasmus+ õppureid

Kultuur ja haridus on valdkonnad, kus otsustusõigus on liikmesriikide käes ja Euroopa raha suhteliselt napilt. Mõneti paradoksaalne siis, et just haridus- ja kultuuriprogrammidest pärinevad mitmed Euroopa Liidu edulood. Õnneks said pinevates läbirääkimistes parlamendi ja liikmesriikide vahel lähiaastateks lisarahastust nii õpirännet toetav Erasmus+ kui ka Loov Euroopa – ainus Euroopa Liidu programm, mis toetab kultuuri ja loovtegevusi. 2,2 miljardit eurot on väike summa, ent tähendab 36% varasemast suuremat rahastust kultuurisektorile. Nii näiteks on plaanis aidata nüüdismuusikasektorit, kontserdikorraldajaid ja platvorme, mis aitavad talendikaid uusi artiste.

Kuhu kulub Eestile suunatud raha?

Kui palju saab lisaks eelmainitud ReactEUle raha Eesti? Yana Toom ütleb, et kui rääkida arvudest, siis taasterahastust, mis toetab reformide läbiviimist, investeeringuid võitluseks pandeemiaga, rohelist ja digitaalset üleminekut, saab Eesti summaarselt 1 miljard eurot üksnes toetustena. Lisaks on meil võimalik kasutada soodsaid laene.

Eesti osa Õiglase Ülemineku Fondist, mis läheb tervikuna Ida-Virumaa arendamiseks, on umbes 350 miljonit eurot. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saame 258,5 miljonit eurot ja Eesti osa regionaalpoliitika raames on 3,325 miljardit eurot.

„Lõpptulemusena võidab kogu Eesti. Kui jutt on tinglikult öeldes üldkasutatavatest projektidest, on see ilmselge. Kuid isegi juhul, kui konkreetseks kasusaajaks on teatud rühm inimesi – näiteks Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi puhul –, on tulemuseks kogu riigi heaolu suurenemine. Majanduses on kõik omavahel seotud,“ selgitab Toom.

Ta toob aga välja ka peamise probleemi – vahendite jaotamine projektide ja investeerimisobjektide vahel. Nimelt annab Euroopa Liit raha, kuid riik peab otsustama, kuidas, millele ja kellele seda täpselt kulutada. „Selles osas Brüsseli võlureid, kes lendavad kohale ja teevad siin kõik kiiresti korda, oodata ei tasu,“ ütleb Toom.

Artiklisarja toetab Euroopa Parlament.