Urve oli nagu paljud teisedki kaasmaalased tulnud piiri taha head elu otsima, kuid mitte tööd tegema. Tal oli kaks last ning nad elasid aastaid kõikvõimalikest sotsiaaltoetustest.
Nüüd aga olid seadused Soomes karmimaks läinud. Urvele pakuti haiglas hooldajakohta ning sellest keeldumise korral lubati töötutoetus ära võtta.
Tiia Urve-sugustele kaasa ei tundnud. Tema oli kõik saavutanud ainult suure rassimisega, ent see-eest ei olnud tal hirmu tuleviku ees.