14. korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on põlised looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad. Sellistes kohtades käisid juba meie esivanemad palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Venemaa, Olhoni saar Baikali järvel, Burhani neemVõimas neem magas sügavalt jalge all, pea kohal sündisid aga uued maailmad. Kõik see toimus Baikali järve kõige mõistatuslikumas ja energeetiliselt võimsamas kohas – Olhoni saarel, Burhani neemel. Kohalike kodu-uurijate sõnul tekkis Burhani neeme nimi 17. sajandi lõpul, peale tiibeti budismi jõudmist Baikali äärde. Burhaniks hakkasid budistidest burjaadid nimetama Baikali peajumalat. Minevikus leidsid neemel aset kultuslikud ohvritoomised Olhoni saare vaim-peremehele Ugute-noionile, kes uskumuste kohaselt asus neemel koopas ning oli Baikali kõige raevukam ning auväärsem jumalus. Neeme kõrval asuvas pühas salus põletati ja maeti šamaane. Samuti asus Šamaanikoopas budistlik palvekoda. Mööduvad teelised tulid siin alati oma hobustelt maha ning talutasid neid päitseidpidi, et kapjade klõbin ei ärataks magavaid vaime ning ei segaks šamaane.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Võistlusele võib saata ka liikuvaid kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid videoid. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15. oktoobrini.

Võistlus toimub ja selle veebilehed on avatud eesti, vene ja soome keeles. Hiite kuvavõistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus. Kaaskorraldajaks Soomes on Taivaannaula RY.

Venemaa, Altai vabariik, Tšuja trass, Katuni jõgiKatuni jõgiKatun on inimestele, kes selle kallastel sadu aastaid elanud on, püha jõgi. Altailased nimetavad seda jõge Kadõn-Suu, mis vanaturgi keeles tähendab valitsejannat, emandat. Nad teenivad ning jumalustavad teda vanadest aegadest, arvates, et ta on vaimude poolt asustatud. Jõega on seotud palju muistendeid ja pärimusi. Varasematel aegadel eksisteeris kohaliku elanikkonna seas keeld jões supelda, nad uskusid, et surnute hinged satuvad jõe vette kolmandal päeval pärast surma ning läbivad puhastuse sellega, et ületavad jõe ohtlikud ja rasked kärestikud.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning nendega seotud traditsioonid moodustavad olulise osa soome-ugri rahvaste pärandist.

Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise ja majandustegevuse, eriti aga ohjeldamatu metsaraie
tõttu. Eesti suurimad ja tuntuimad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää Pühajärv, Urvaste Tamme-Lauri tamm, Saula Siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiietammik, Jägala juga jt.