Vaimse terrori leebem või kaasaegsem variant võib nüüdisajal tähendada, et kellegi “kustutamine” algab erimeelsuse või konfliktiga. Järgneb kriitilise inimmassi käivitamine, vaenlase kuju loomine, sotsiaalmeediakohtus süüdi mõistmine ning “avalik hukkamine” ehk kõrvaldamine ühiskonnaelust.
FOTO:
Tahaks ükskord, et sõda oleks läbi. Et poleks kaevikuid ega vaenlasi, võitlust ega rindejooni. Et inimesed elaksid rahus ja suudaksid üksteises näha ka muud peale selle, mis meid üksteisest eristab.
Eestis võib tajuda hirmu ja kahtlustamise õhkkonda. Kahtlustatakse vaktsiine, riiki, toitu, homosid, ravimeid, poliitikuid, rikkaid, vaeseid, välismaalasi, rahvuslasi, liberaale.
Tavaline adekvaatne kodanik sooviks küll mõnikord öelda oma arvamuse olulises asjas, kuid ei taha pidevalt elada võitlemise õhkkonnas. Viimase mõjul saab temast tasapisi vaikiv ja tasapaks, totaal-passiivne enamus, kes ei tee ühtegi kaheti mõistetavat liigutust.
Aktiivse vähemuse esindajad, kellega terve mõistus ei võimalda end samastada, reageerivad seevastu kogu aeg ja kõigele. Kes ei ole nende poolt, on vaenlane. Ja vaenlane tuleb hävitada!
Ükskord öeldi ka mulle tuliselt: „Ma rikun su elu ära!”
