30 aasta pärast pole soditootmine enam moes
Sellise otsuse on vastu võtnud Euroopa Komisjon ning selle otsusega on liitunud ka Eesti. Siinkirjutaja võttis koos Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajatega ette väikese ajarännu tulevikku, et vaadata, kuidas meie igapäevaelu aastal 2050 korraldatud on.
Euroopa parlamendi saadik Marina Kaljurand usub, et nii maailm tervikuna kui ka Eesti on muutunud puhtamaks, rikkamaks, keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks. Selle nimel on 30 aastat tehtud tööd ja investeeringuid ning tänane rohelepe on ammu muutunud osaks meie mõtteviisist ning tarbimisharjumustest.
Tema Taani kolleeg, Euroopa parlamendi saadik Margrete Auken arutleb, et aastal 2050 oleme me loobunud toodete ühekordsest kasutamisest. Ta võrdleb tarbimist suletud silmusega, kus kõikide toodete puhul lähtutakse teadlikult sellest, et neid saab taaskasutada või ringlusse võtta ning usub, et keskkonnamõjude arvestamine on saanud normaalseks juba toodete toorainehindade juures.
Uute töökohtade sünd
Euroopa Komisjoni keskkonnateemade kõneisik Vivian Loonela näeb tulevikus tervet hulka uusi töökohti, mis on tekkinud ring- ja jagamismajanduse tulemusena ning millest paljud on loodud väikeettevõtlusesse.
„Praegu läheb Euroopas tööstusettevõtetel 40% kuludest materjalide hankimisele. Kui seda osakaalu vähendada, on sel ka majanduslik kasu, tootmine ei sõltu nii palju toormehindadest ning tekib uusi töökohti – näiteks parandamises ja jagamismajanduses. Oluline on ka taaskasutus – praegu tuuakse ainult 12% teisestest materjalidest majandusse tagasi. See toob endaga kaasa kasvuhoonegaaside heidet, looduse kadumist, veepuudust. Ringmajanduse eesmärk on, et ressursid ja väärtus säiliks majanduses võimalikult kaua ja jäätmeteke viidaks miinimumini, vähendades survet lodusvaradele,” selgitab ta.
Loonela toob näite rõivatööstusest: „Keskmine eurooplane tarbib aastas 26 kg tekstiili ja prügisse läheb aastas 11 kg tekstiili, see on n-ö kiirmoe fenomen. Ülemaailmselt taaskasutatakse vaid 1% tekstiilist. Aastaks 2025 tuleb ELis tekstiiliprügi eraldi koguda, et seda saaks taaskasutusse suunata. Samuti käib töö sellega, et rõivatööstus oleks keskkonnasõbralikum. Esiteks tootedisain – et riided, mida me ostame, oleksid kauem kasutatavad.Näiteks et neid oleks võimalik parandada, et kehtiksid normid pesus värvi või suuruse muutumise kohta jne.
Teiseks keskkonnasõbralikkus – tekstiilitööstuses on oluline osa kemikaalidel, millest paljud on ka tervistkahjustavad, nende osa on vaja jõuliselt vähendada. EL on nüüd koroonakriisist väljatulekuks pannud kokku suure taastefondi, milles eelistatakse kestlike ja innovaatiliste lahenduste rahastamist – oma võimalus on seal karõivatööstusel. See on ELis oluline tööstusharu, mis annab tööd 1,5 miljonile inimesele põhiliselt väikeettevõtetes,” räägib ta.
Eelistatud on vastupidavamad tooted
Disaini mõjutamist peab Vivian Loonela äärmiselt oluliseks, sest 80% toodete keskkonnamõjust tuleneb nende disainimisel tehtud otsustest ning otsuseid on võimalik ELi eeskirjadega mõjutada.
„Siin on Euroopa Liit tugevas seisus – meil on ostujõuline suur turg, mis võimaldab meil oma seadustega mõjutada ka suurtootjaid väljaspool Euroopa Liitu. Kui EL seab tingimused, siis neid täidetakse, muidu turule juurdepääsu pole.
Praegu oleme kõik harjunud ökodisaini märgistega elektrotehnikal, mis annab tarbijatele infot elektrikulu ja energiaefektiivsuse kohta, seegi on paika pandud Euroopa Liidu seadusandlusega. Vaatame nüüd, kas saame seda laiendada, panna paika toodete vastupidavuse ja parandamise reeglid – ja seda nõnda, et tarbijatel oleks adekvaatne ülevaade, mis aitaks valida, millist toodet osta. 85% eurooplastest soovib saada ostuotsuse tegemisel rohkem teavet kauba vastupidavuse kohta - ja kui selline teave on olemas, võib kõige vastupidavamate versioonide müük peaaegu kolmekordistuda.”
Jäätmete hulk on jõuliselt vähenenud
Disainist ja vajadusest jäätmete hulka vähendada räägib Vivian Loonela ka teistes valdkondades. Nii näiteks ei kasuta me aastal 2050 tõenäoliselt enam ühekordseid pakendeid – neid praktiliselt enam polegi.
Plastikpakendid kogutakse kokku ning selleni on jõutud sammhaaval ning mitmete vahe-eesmärkide kaupa.
Nii näiteks kogutakse 2025. aastaks kokku 77% plastpudelitest ja aastaks 2029 juba 90% . Aastaks 2030 oli taaskasutatud plastiku määr joogipudelites tõusnud 30%ni.
Jäätmete tekke vähendamiseks on muudetud toodete disaini ning tehtud kaubad kestlikumaks, et neid saaks ka parandada ja seeläbi kauem kasutada.
Elektroonikajäätmete puhul võetakse nende eluaja lõppedes taaskasutusse kõik osad, mida uuesti kasutada osatakse. Ajaloolehekülgedelt võib siis lugeda, et 2005. aastal koguti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid umbes 300 000 tonni; 2020. aastal oli see arv umbes 5 miljonit tonni ning sealt edasi vähenes kogus jõudsalt.
Artiklisarja toetab Euroopa Parlament.
