Luutsnikult Viitinale. Metsa matkarada siseneb Lätist Eestisse Väike-Palkna järve otsast. Kahe riigi piir jookseb pikuti keset orus paiknevat järve. Piiriületus on lihtne, ühtegi selget tähist peale Läti Vabariigi piiriposti seal õigupoolest polegi. Ja juba ongi matkaja jõudnud kaitsealale – Väike-Palkna maastikukaitseala moodustab terviku Lätis paikneva Veclaicene kaitsealaga. Järv on tähelepanuväärne elustiku ja vee läbipaistvuse poolest, olles muu hulgas Eesti suurima keskmise sügavusega järv (14 meetrit) ja sügavuselt teine (32 meetrit) pärast kõigile tuntud Rõuge Suurjärve.

Järveorust tõuseb rada kõrgemale, Luutsniku ümbruse vanadesse laanemetsadesse, ja jõuab Luutsnikul kohaliku tähtsusega maanteele. Tee äärde jääb hämmastavalt tohutu ja vaataja õnneks lage Loogamägi, mille suhteline kõrgus on üle 40 meetri ning kõrgeim tipp ulatub 197 meetrit üle merepinna. Kus siit annaks kelguga alla tuhiseda!

Siksali bussipeatuse juures jõuab matkaja Haanja loodusparki ja nüüd suundubki Metsa matkarada peaaegu kahe matkapäeva pikkuselt läbi Haanja looduspargi. Siin, looduspargi äärealal, on võimsad vaated. Isegi kui tee ei ole matkajale kuigi mugav, sest kuni Viitinani tuleb kõmpida asfaldil, teevad vaheldusrikkaad vaated ja mastaapne reljeef ebamugavuse tasa.

Viitina ümbruses ongi Haanja kõrgustik kõige maalilisem. Siin on avaraid vaateid ning märkimisväärseid pinnavorme, tee lookleb kaunilt ja kurviliselt, justkui oleks kujundatud ja kavandatud inimese ilumeele, mitte liiklusohutuse või sõidumugavuse alusel. Matkata on muidugi igati hea, kuid neil väikestel käänulistel teedel peab olema ettevaatlik, sest seal sõidavad siiski ka autod, ehkki harva.