Krimiromaan maailma parimalt kohtutrilleri autorilt
Maailmas ei ole Grishamiga võrreldavat kohtu- ja juriidiliste trillerite autorit. Enim teenivate kirjanike edetabelis on John Grisham neljas, jäädes alla vaid James Pattersonile, J. K. Rowlingule ja Stephen Kingile ning on kirjutamisega tasku pistnud enam kui 400 miljonit dollarit.
Grishamist võinuks saada edukas advokaat, sest ta on haritud, arukas, nutikas ja töökas. Paraku oli tal hobi – kirjutamine. Ta ärkas hommikuti enne kukelaulu, et luua teos “Aeg antud tappa”, mis jõudis raamatupoodidesse 1989. aastal. Enne kui pisike kirjastus Wynwood Press selle avaldas, olid paljud suurkirjastused teose tagasi lükanud.
Alguses ei läinud raamat üldse kaubaks. Trükitud 5000 eksemplarist ostis Grisham 1000 endale, et jagada neid sõpradele ja tuttavatele. Praegu makstakse “Aeg antud tappa” esmatrüki eksemplari eest 4000 dollarit. “Võinuks raamatud endale jätta, siis teeninuks praegu nende eest neli miljonit,” on Grisham naljatanud.
Päev pärast esikromaaniga ühele poole saamist hakkas Grisham kirjutama järgmist teost – “Firma”. Viimast saatis enneolematu edu ning kui filmistuudio Paramount ostis 600 000 dollari eest raamatu filmiõigused, oli mehel selge, milline on tema õige amet.
Muide, pärast seda, kui “Firma” vallutas Ameerika, kerkis ka “Aeg antud tappa” hoobilt bestselleriks ja seda on nüüdseks müüdud ligikaudu 10 miljonit eksemplari. Praegu peavad paljud kriitikud seda Grishami parimaks raamatuks.
Taavet ja Koljat kohtus
Grishami raamatud on pealtnäha lihtsad kui neljaviljapuder – kindlad komponendid annavad suurepärase tulemuse – ning nende edu põhjustest on kirjutatud hulk teadustöid.
Esiteks on raamatus ohver, kes satub kohtu alla või vanglasse. Teiseks käib võitlus hea ja kurja ning ühiskonnas nõrgemat ja vägevamat poolt esindavate isikute või institutsioonide vahel ehk siis Taavet ja Koljat kohtuvad kohtus. Kolmandaks on peategelaseks ideaalne jurist, kelle süda pole kivist ning keda piitsutab vääramatu ja kirglik õiglustunne. Neljandaks edukomponendiks on protsess ise, mis õigluse võidule viib.
Grishami raamatuid on nimetatud õigusteaduse õpikuteks, sest ta seletab ühe või teise teema ning juriidilised keerdkäigud ja kohtuvaidlused põhjalikult ja täpselt lahti, seejuures arusaadavalt ning põnevalt. Kui neile komponentidele lisada maitseained – suurepärane grishamlik kirjutamisstiil ja ülipõnev süžee, mis hoiab lugejat esimesest leheküljest viimaseni pinge all –, saab kokku käestpandamatu tulemuse.
Õõnestab Ameerika väärtõdesid
“Aguliadvokaat” on Grishami üheksas raamat. Sellegi teose peategelane on noor advokaat Michael, kes rühib ametiredelil ülespoole tuntud advokaadifirmas. Tulevik paistab ennustatav ja kindel. Siis ootamatult ilmub firmasse aga kodutu mees, kes töötajad pantvangi võtab ja neid esmapilgul absurdselt süüdistab. Politsei laseb mehe maha, kuid toimunu jääb Michaelit painama ning ta uurib asja edasi. See, mida ta leiab, jahmatab teda. Ta haarab firmast kaasa salastatud toimiku ning leiab end ootamatult mitte karjääri tegemas, vaid kodutuid nõustamas. Ees seisab aga vastasseis tema endise firmaga.
Romaan pälvis ameeriklastelt suurejoonelise heakskiidu ja palava aplausi, sest Grisham näitas USA ühiskonna seda poolt, mida tavaliselt ei nähta või ei taheta näha. Kriitikute arvates pole raha Grishamit rikkunud, ning selle asemel, et luua lihtsaid kohturomaane, säilitab ta oma moraalse hoiaku ja jätkab Ameerika väärtõdede õõnestamist.
“Aguliadvokaadi” arvustustes märgitakse, et kuigi Grishamil puudub John Steinbecki “kirjanduslik geniaalsus”, on tal ometi samavõrd ühiskonnakriitiline südametunnistus ja jutlustaja hing. Grisham kirjutavat, nagu seisaks mõlemal pool tänavat – nii varakate kui kodutute keskel – ning ehk hakkavad nüüd kivist südamega ja vaid rahale mõtlevad juristid rohkem tähelepanu pöörama ka neid ümbritsevale maailmale.