Koroonat nuuskivatel koertel on ka konkurendid: 100% tundlikkusega elektroonilised "ninad"

Selleks, et koroonaviirusesse nakatunuid otsides vähem ninasõõrmeid torkida, uurivad teadlased ja koerajuhid võimalust õpetada koeri haigeid hoopis lõhna järgi üles leidma.

Koerte haistmismeelt on teaduslikult juba parajal määral numbritesse pandud ja lihtsamaks arusaamiseks on seda inimese ninaga võrreldud. Tulemused erinevad ning on teada, et koera koon polegi igal alal inimese ninast üle. 

Üldiselt valitseb siiski arusaam, et koera haistmismeel on kümme kuni sada tuhat korda tundlikum kui inimese oma. The Washington Post võrdles seda võimega tajuda teelusikatäit suhkrut kahes veega täidetud olümpiamõõtmetega basseinis.

Esimene lootus koerte haistmismeelt haiguste tuvastamisel kasutada tekkis tõenäoliselt 1989. aastal, mil meditsiiniajakiri The Lancet avaldas kirjavahetuse, milles esitleti üht juhtumit, kus koer nuuskis nahakahjustusega kohas pidevalt peremehe jalga. Lõpuks selgus, et tegemist oli pahaloomulise nahakasvajaga.