Lii Sammler: uus ELi poliitika lükkab Eesti tootjad kahvlisse

| JUHTKIRI |

Samal päeval, kui Põhja-Euroopa magas välja jaanipäevaväsimust, jõudsid europarlament, Euroopa Komisjon ja Nõukogu Brüsselis kolmepoolse kokkuleppeni ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhiküsimustes aastateks 2023–2027.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Samal päeval, kui Põhja-Euroopa magas välja jaanipäevaväsimust, jõudsid europarlament, Euroopa Komisjon ja nõukogu Brüsselis kolmepoolse kokkuleppeni ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhiküsimustes aastateks 2023-2027.

Üks on on kindel: Euroopa Liidu põllumajandus- ja maaelutoetused on varasemast palju tihedamalt seotud looduse ja keskkonna säästmisega.

Näiteks tuleb igas põllumajandusettevõttes eraldada vähemalt kolm protsenti põllumaast elurikkust säilitavate mittetootlike elementide, nn ökoalade jaoks, olgu need siis põllusaared, kivihunnikud, putukapeenrad, põlluäärsed rohuribad vms.

Teine oluline teema on õiglasem põllumajandus. Nii tuleb riikidel jaotada vähemalt kümme protsenti rahast ümber väiksemate põllumajandusettevõtete toetamiseks. Eesti põllumeeste hinnangul on see üks leppe suurimaid valukohti.