| JUHTKIRI |
Linna ja maa vahekord on ühelt poolt igikestev teema, aga teisalt on see igapäevaste lihtsate argiküsimuste tallermaa. Eesti puhul tähendab see vastandust Tallinn versus kõik muu.
Meil on jõukas pealinn koos lähiümbrusega, kus rahvaarv kasvab ja majandus edeneb. Selle vastu on panna kogu ülejäänud riik, kus enamjaolt jääb aastatega elanikke vähemaks ning saabuvad üha uued kahanemised. Tasapisi kaob väiksemast kohast pangamaja, postkontor, hullemal juhul monteeritakse sularahaautomaatki maha. Samal ajal tehakse näiteks korda väljak või park, aga sellest päriselt ei piisa, et pidurdada globaalseid protsesse.
Põhjalikult käsitles neid vastuolusid 2020. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruanne, mis näitas, et ebavõrdsus linna(de) ja maakohtade vahel aina kasvab. “Inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linna piirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb,” võisime sealt lugeda.
