Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Meil on jõukas pealinn koos lähiümbrusega, kus rahvaarv kasvab ja majandus edeneb. Selle vastu on panna kogu ülejäänud riik, kus enamjaolt jääb aastatega elanikke vähemaks ning saabuvad üha uued kahanemised. Tasapisi kaob väiksemast kohast pangamaja, postkontor, hullemal juhul monteeritakse sularahaautomaatki maha. Samal ajal tehakse näiteks korda väljak või park, aga sellest päriselt ei piisa, et pidurdada globaalseid protsesse.

Põhjalikult käsitles neid vastuolusid 2020. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruanne, mis näitas, et ebavõrdsus linna(de) ja maakohtade vahel aina kasvab. “Inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linna piirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb,” võisime sealt lugeda.

Tallinn ja maaelu. Kuigi mitmeti vastandlikud, on nad samas ka vältimatult koos eksisteerivad poolused. Ei kujuta keegi ju ette, et praeguse alla poole miljoni elanikuga, ikkagi üsna roheline Tallinn saab ühel hetkel miljonilinnaks, mille kõrgetest tornidest vaatavad elanikud üha hõredama asustusega Eesti- ja Liivimaa poole.