Meie ei sõida raudteel, raudtee sõidab meie seljas!

TÕSI TAGA • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • KUULUTUS • NITŠEVOOD • SAJANDITAGUNE NALI • TÕRRE PÕHJAST • LOOSUNG • KARIKATUURID

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

Kollane pass

Lugesin ajalehest, et kasutusele võetakse kollased vaktsineerimispassid. Sellega seoses meenusid mulle mitmed kollasega seotud asjad. Kõigepealt muidugi see, et kollane pass oli sõjaeelses Eesti Vabariigis isikutunnistuseks maailma vanima ameti pidajaile. Seega toimus nüüd kollase värvi omapärane taassünd seoses passiga.

Aga kollase värvi kasutamist sümbolvärvina esineb laialt. Nii on Reformierakonna sümboliteks kollane värv ja orav. Natsi-Saksamaal sunniti juute alates 1940. aastast kandma riietel kollast Taaveti tähte, millele oli kirjutatud sõna “Jude”. 1990. aastal kasutati erastamiseks kollaseid kaarte ehk RKOsid (rahvakapitali obligatsioonid). Äripäevas ilmus 1996. aastal isegi artikkel “Hüvasti, kollane kaart”.

Jalgpallis kasutatakse kollast kaarti (võeti esmakordselt kasutusele 1970. aastal jalgpalli MMil Mehhikos) mängija hoiatamiseks. Ka eesti kirjanduses on kollane värv ilma teinud. 1963. aastal avaldas Mati Unt oma esikromaani “Hüvasti, kollane kass”. “Kollane pass” on ilma teinud ka filmis. 1921. aastal jooksis Eestis suure menuga film “Kollane pass” (ehk juutide ründamine Kiievis) ja 1932. aastal tõi üks teine film “Kollane pass” Eesti kinodesse täissaalid.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Mõni elab omas mullis ja mõni pakib ennast elu eest kaitsmiseks lausa mullikilesse.

Vastasele tuleb anda vähemalt nii palju liikumisruumi, et ta poleks sunnitud sulle varba peale astuma.

Hunt ei tohi lambaid lugedes magama jääda, sest siis ta võib lambad maha magada!

KUULUTUS

HEIKI RAUDLA Viljandist

Postimees kirjutas 22. oktoobril 1921:

“Restoraan “Arkaadia”

Vene t 4. Sellega on minul au teatada oma tuttavatele kui ka võõrastele, et olen uuesti avanud kaua aega kinni olnud restoraani. Soovitan mitmesuguseid maitserikkaid sooje kui ka külme söökisid, nõnda ka kõiki sorte likööre, napse ja õlut. Lahke ja viisakas teenimine.

Aupaklikult Savisaar.”

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Eriti tubli inimene on kullafondi raudvara.
• Tulises arutelus tuleb osaleda külma peaga!
• Kui elu ongi lill, siis pole see igatahes püsilill.
• Kättesaamatute asjade peale on parem käega lüüa!
• Väga raske on teha midagi mõistuse piirides, kui on piiratud mõistus.
• Rohelist tuld näidatakse sulle sageli vaid läbi seinaprao või lukuaugu.
• Ühiskonna lõhestamine on oluliselt kergem kui lõhe ühiskonnastamine.
• Kõige hullem on vast see, kui sul suusad määrdemeistriga risti lähevad.
• Takistuste ületamise juures leidub ikka neid, kes ületamist takistavad.
• Kui väga suur asi läheb nahka, siis peab väga paks nahk olema.
• Kuidas küll aega planeerida, kui planeerimiseks pole aega?
• Rusikaid raputades endale juba tuhka pähe ei raputa!
• Rumala mehe meelest on kuuma naise koht köögis.
• Peol tuleb tantsu vihtuda ja saunas vihtu tantsitada!
• Pritsimehed suhtuvad tulega mängimisse tõrjuvalt.
• Tühja tuule tagaajamisest ei tasu hasarti minna!
• Mõne probleemi üle käib üks arutu arutamine.
• Nõukaaeg oli kaasajooksikute jooksuaeg.
• Rasketes tingimustes on tingimata raske.
• Jäine süda kehatemperatuuril ei sula.
• Sõjas tuleb olla nagu vana rahu ise!
• Petis vaatab tõele näkku altkulmu.
• Parem kivi kotti kui kapsaaeda!
• Null on tühjuse esinumber.
• Ära lase end häiretest häirida!

NITŠEVOOD

RAIMO AAS

Mitte ainult narkomaanid ei süsti liikluses vahele.

Kui merevesi on ujumiseks liiga külm, kreemitage ennast hülgerasvaga.

Eks iga kojamehe naine unistab õuedaamiks saamisest.

Nüüdsel ajal on videviku pidamise eelduseks elektrikatkestus.

Kui olla vana känd, siis juba mastimänni oma.

Üheksas laine tõmbab meie kuivalejäämisele vee peale.

Selleks et talvel läheks elu nagu lepase reega, tulebki talvel vankrit parandada.

Vanasti mõõdeti halbu lapsi mõõdurihmaga.

Kui teil on toas vikerkaar, tähendab, teil on katus ära sõitnud.

Kõik tänavatüdrukud püüavad omandada toatüdruku elukutset.

Ärge visake ajuloputuse veega mõistust välja!

Turuvarblasest juba õiget künnivarest välja ei koolita.

Igasse mäluauku iga mälupulk ei sobi.

Inimestele tuleb esimesena pähe mõte mütsist.

Haned päästsid Rooma, aga kes päästab põllumehed hanede käest?

Parem ette naerda kui taga nutta!

Naelal on pea, nõelal ainult silm.

Joodik käib alla, karsklane kukub kõrgelt kohalt.

Matame oma aega lootuses välja kaevata rahapada.

LOOSUNG

HENRY DAVID THOREAU

Meie ei sõida raudteel, raudtee sõidab meie seljas!

TÕRRE PÕHJAST

JEAN COCTEAU

Naer järjestab inimesi. Ja siis näed kas varandust või tühjust.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Juubelijutt

Kesa Karla ja Mäe Madis kohtusid üle pika aja külateel. “Mis see tähendab, et sul täna nii rõõmus nägu on, just nagu oleksid hea tehingu teinud?” küsis Madis Karla käest. “Seda mitte! Aga kas sa siis ei tea – täna on riigivolikogu kümneaastane juubel! Meil on ju ka oma küla saadik riigivolikogus.”

“Kuidas see siis sind nii väga rõõmustab?”

“Miks siis mitte? Kas riigivolikogu on vähe töötanud!”

“Noh, mis ta siis juba ära teinud on?”

“Oh, sellest rääkimise peale kulub terve päev ära!”

“Tuleta mulle ka mõni asi meelde:”

“Kui palju aga soovid! Üleüldse meie parlament töötab hoolega...”

“Mille kallal näituseks?”

“Näituseks? Näituseks ühisuste vaba... Ah, ei! Selle kallal töötab Prantsuse parlament. Aga meil on ka ikka palju ära tehtud, kõik ei tule korraga meeldegi.”

“Nimeta üks asi näituseks, mis on ära tehtud.”

“Noh, näituseks... ütleme see Balti ühtsuse... see on selline tore asi...”

“Aga luba, see eelnõu ei ole veel arutlusel olnudki!”

“Ah et see ei ole veel arutlusel olnudki... Aga mispärast? Just sellepärast, et riigivolikogu muude, palju tähtsamate asjadega koormatud oli.”

“Aga missuguste asjadega siis? Nimeta mõni!”

“Oh taevake! Homme õhtuni saaks nendest rääkida!”

“Aga ometigi, nimeta mõni!”

“Või neid vähe on... ühisuste vaba... ah, sellest ma juba rääkisin.”

“Jah, see oli Prantsusmaal, aga mis meie riigivolikogus tehtud on?”

“Noh, nimelt see... see sisse...”

“Sa tahtsid öelda sissetulekumaksu eelnõu?”

“Voh! Seesama jah! Seesama!”

“Aga see eelnõu ei ole veel läbi läinud.”

“Ei ole läbi läinud... Selle eest on jälle palju teisi eelnõusid läbi

läinud.”

“Missugused?”

“Et siis missugused... mitmesugused! Eelnõusid on palju. Näituseks see, kuidas ta nimi nüüd oligi...”

“Noh? Nimeta üks kõige tähtsamatestki!”

“Ahaa, meelde tuli! Tartu pesumaja eelnõu! Vaat see!”

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!