Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Jane, oled sa maa- või linnatüdruk?

Ma olen Rakverest. Esimesed üksteist eluaastat kasvasin Rakverest kümme kilomeetrit eemal, Haljalas.

Mul on raske sinu kohta öelda "noor näitleja". Oled küll alles kolmandat hooaega Pärnu Endlas näitleja, aga alustasid ... oi, millal?

Ma ikka olen noor. Aga alustasin teises klassis, Haljala gümnaasiumis. Siis läksin Rakveresse kooli ja seal käisin Linnanoorte näitetrupis, mida juhendas Tiina Rumm. Pärast seda tuli lavakas.

Mis ajendas näitlejaelukutse valima?

Olen mõelnud selle peale. Me käisime perega hästi palju teatris. Juba väikesest peale. Minu suguvõsas ei ole ühtegi näitlejat või kunstiinimest. Mõtlen, et see tahtmine ja tunne tekkis just lapsepõlve teatriskäikudest. Hiljem hakkasin aru saama, et mind tohutult huvitab inimene. Inimese elutee. Võiks öelda, et esmalt tegin ma selle valiku lähtuvalt iseendast. See soov, see tunne minu sees – ma ei saanud sellele vastu.

Aga nüüd loodan salamisi, et igal etendusel on publiku seas kas või üks inimene, keda lavalt peegelduv aitab ja edasi viib.

Ma arvan, et inimesed analüüsivad end liialt vähe. Teater ja film on ideaalne koht, kus elu kõrvalt näha. Mulle tundub, et see on minu tee. Ma ei taha minna oma südame hääle vastu. Mulle meeldib, ma armastan seda tööd. Ma ei tea, kus ma kümne aasta pärast olen, aga praegu on nii.